Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Demiurgiline Tüür ja kosmilised väljakutsed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki-Sven Tüür (paremal) on veendumusel, et muusika peab eelkõige kuulajale mõjuma, sellest pole vaja aru saada. «Tuleb vaid avatud meeltega kuulata, kuidas helide metsik stiihia ennast vormib ja korrastab, tuleb püüda selles orienteeruda. Lasta ennast sellel kõigel puudutada – see on minu meelest tähtis.» Hetk juubelikontserdilt, helilooja kõrval dirigent Olari Elts.
Erkki-Sven Tüür (paremal) on veendumusel, et muusika peab eelkõige kuulajale mõjuma, sellest pole vaja aru saada. «Tuleb vaid avatud meeltega kuulata, kuidas helide metsik stiihia ennast vormib ja korrastab, tuleb püüda selles orienteeruda. Lasta ennast sellel kõigel puudutada – see on minu meelest tähtis.» Hetk juubelikontserdilt, helilooja kõrval dirigent Olari Elts. Foto: Tiit Mõttus

Erkki-Sven Tüür saab oma 60. sünnipäeva oktoobri keskpaigas rõõmsalt tähistada, sest ERSO ja dirigent Olari Eltsi antud kontsert helilooja ümmarguse sünnipäeva auks kujunes õnnestumiseks mitmes mõttes.

Tüür on Eesti elavatest heliloojatest üks väheseid totaalse haardega komponiste, olles tegev väga erinevat mõõtu muusikalistes žanrites, mis tipnevad ooperi ja sümfooniatega. Tüüri käsitlus sümfoonilisest muusikast on paljuski sarnane kolleegide omaga üle-eelmisest sajandist ja 20. sajandi algusest: usutavasti kirjutaks Beethoven, Mahler või Sibelius alla muusikalisele mõtlemisele, mida ta on järjekindlalt läbi oma üheksa sümfoonia arendanud.

Tagasi üles