Helme sisserände eelnõu jäi kooskõlastuseta

Mart Helme Foto: Tairo Lutter

Septembris saatis siseminister Mart Helme teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks sisserände piirarvu kehtestamise määruse eelnõu. Kolm ministeeriumit jätsid eelnõu kooskõlastamata, mida ei juhtu valitsuse praktikas väga tihti. Enamasti on ministeeriumid siiski nõus oma koalitsioonipartneri loodud eelnõu kooskõlastama, kasvõi järelepärimiste ja täpsustustega.

Määruse «2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ning jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi» eelnõu oleks sätestanud, et sisserände piirarv jaotatakse poolaasta kaupa. Ehk nii esimesel kui ka teisel poolaastal oleks võinud välja anda 657 elamisluba. Selles on aga konks, kuna mõlemal perioodil on töötamist lubava tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär vastavalt 323 ja 324. Ülejäänud tähtajalised elamisload väljastataks vaid kaaluka riikliku huvi korral.

Rahandusminister Martin Helme kooskõlastas eelnõu kohe ning kultuuriminister Tõnis Lukas ja välisminister Urmas Reinsalu nõustuvad mõningaste mööndustega. Sotsiaalminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas jätsid aga eelnõu kooskõlastamata.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul teeks eelnõu ettevõtjate elu keerulisemaks. «Töötamiseks antavate elamislubade arvu täiendava piiramisega muudetakse välismaalaste palkamine ettevõtjate jaoks veelgi komplitseeritumaks. Peame seda sammu põhjendamatuks arvestades ettevõtjate ees seisvat tööjõu kättesaadavuse probleemi,» selgitas Aas siseministrile saadetud vastuses.

Mailis Reps selgitas eelnõu kooskõlastamata jätmist sellega, et piirarvud ei tundu olevat kuigi põhjendatud. «2019. aastal on sisserände piirarvu alla kuuluvate töötamiseks antud tähtajaliste elamislubade arv olnud 1311,» kirjeldas ta ja lisas, et eelnõust ei selgu, mis alusel ja põhjendusel vähendatakse töötamiseks tähtajalise elamisloa piirarvu aastas ligi poole võrra 647 peale. Samuti pole teada, millised on sellise vähendamise mõjud.

Lisaks toob Reps esile, et kuigi mõlemal poolaastal on tähtajalise elamisloa piirmäär kaaluka riikliku huvi korral 325, siis aastatel 2016–2019 ei ole väljastatud mitte ühtegi elamisluba sellistel alustel. Seetõttu ei ole tema sõnul aastas 650 kaaluka riikliku huvi korral välja antavate elamislubade arv põhjendatud.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kritiseeris muuhulgas, et eelnõus jaguneb elamislubade väljastamine tööandja tegevusalade järgi, kuid sotsiaaltöö valdkond on nimekirjas sootuks esindamata. Samuti jääb Kiige sõnul selgusetuks, milliste kriteeriumite alusel hinnatakse elamisloa väljastamise põhjuse vastavust kaalukale riiklikule huvile. «Selleks, et menetlus ja otsused oleksid läbipaistvad, peaksid need kriteeriumid olema kindlaks määratud,» rõhutas ta.