Erakorraline toiduohutuse audit kinnitas riigikontrolli avastatud probleeme

Puuviljalett. Foto on illustratiivne. Foto: TOOMAS HUIK/PM

Juunikuus avaldas riigikontroll toiduohutuse valdkonna kohta sedavõrd põrmustava auditi, et maaeluminister Mart Järvik nõudis toona omakorda erakorralist toiduohutuse auditit. Nüüd on ministeeriumi siseauditi tulemused käes, kust enamik riigikontrolli poolt välja toodud murekohad leiavad taas kinnitust.

Maaeluminister Mart Järvik kinnitas Postimehele, et on auditiga tutvunud, aga järeldustest on veel vara rääkida.

«Ma ise jõudsin selle auditi suhteliselt pealiskaudselt läbi lugeda ja kokkuvõtete tegemine jääb uue nädala algusesse,» sõnas Järvik.

Juunis nõudis Järvik pärast riigikontrolli auditi ilmumist maaeluministeeriumi erakorralise auditi läbiviimist ja ütles Postimehele, et «kui on mingid korralduslikud probleemid või käsuliinid kuskil katki, tuleb kellelgi juba otsene vastutus.» 

Küsimusele, kas nüüd, kui ka maaeluministeerium kinnitab paljusid riigikontrolli poolt välja toodud puudusi, on ministril plaanis personalimuudatusi teha, vastas minister, et sellest on veel vara rääkida.

«Annan endast parima, et mida kiiremini seda parem, koos nõunikega asjad saame üle vaadata ja siis võime ka ajakirjandusele neid järeldusi jagada,» ütles Järvik ja lisas, et järgmisel nädalal oskab ta juba täpsemalt vastata.

Maaeluministeeriumi korraldatud erakorralises auditis leidsid audiitorid, et maaeluministeeriumi ning selle haldusesse kuuluvate veterinaar- ja toiduameti (VTA) ning põllumajandusameti (PMA) koostöö koordineerimine ja korraldamine vajab taimse toidu ohutuse tagamisel parandamist. 

Suuremate riigikontrolli auditis mainitud puudustega nõustusid nüüd ka ministeeriumi audiitorid, kes tõid välja, et maaeluministeeriumil «ei pruugi olla piisavalt usaldusväärseid andmeid, ekspertarvamusi ja riskihinnanguid inimeste ja loomade tervise ning heaolu tagamiseks vajalike riskijuhtimismeetmete kavandamiseks». 

Samuti leidsid audiitorid, et analüüsid võtavad nii pika aja, et VTA poolt vastu võetavad meetmed ei pruugi olla tõhusad. Ehk kui poes on müügil piirmäära ületavate taimekaitsevahenditega puuviljad, siis süüakse need enne ära, kui VTA saab teada, et need ohtlikud võivad olla. «Vastavad partiid on suure tõenäosusega ära müüdud,» seisab auditis.

«VTA peadirektori käskkirjas esineb puudusi «laiendatud mõõtemääramatuse» põhimõtte kasutamisel» seisab auditis, kuid dokumendis ei ole täpsustatud, millised need puudused täpsemalt on.

Samuti kritiseeritakse auditis, et VTA ei ole avalikkust neile teadaolevatest probleemidest teavitanud. «Kodulehel ei ole avaldatud riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutusi ning otsuseid,» seisab auditis.

Koostatakse tegevuskava

Maaeluministeerium andis auditi tulemustest teada ka pressiteate vahendusel, kus kinnitatakse, et «väiksematest puudustest hoolimata on Eesti toiduohutuse süsteem usaldusväärne ja toit ohutu.»

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärki sõnul vaatas erakorraline audit üle ministeeriumi töökorralduse ning allasutused esitasid kavad, kuidas rakendada riigikontrolli väljatoodud ettepanekuid.

Minister sõnab pressiteates, et auditis väljatoodud ettepanekute rakendamiseks koostatakse tegevuskava ning juba auditi läbiviimise ajal on tehtud mitmeid parendusi.

«Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine toimub üle-euroopaliste koordineeritud põhimõtete alusel. VTA kontrollib järjepidevalt nii Eestist, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest pärit toitu. Nende kontrollide tulemuste põhjal võib praegu väita, et Eesti tarbija saab poelettidelt head ja kvaliteetset toidukaupa. Samas on terviseriskide ennetamiseks väga oluline ka tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine,» sõnas Kärk.

Auditi viisid läbi siseaudiitor Agnes Samberk ja siseauditi osakonna juhataja asetäitja Marika Adler (auditi juht), auditisse olid kaasatud eksperdid on Urmas Arumäe ja Aado Oherd. Siseauditi eest vastutavaks isikuks on siseauditi osakonna juhataja Margit Krieger.