:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/03/12621859t1h3834.jpg)
Toots! Ütle mulle üks ilus, väikelinna meerile paslik auto.
Karl-Eduard Salumäe: milline auto on linnapea mõõt? (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi volikogus on tekitanud erimeelsusi plaan osta linnapeale ametiauto. Opositsioon leiab, et seatud hinnapiir – kuni 40 000 eurot – on põhjendamatult kõrge. Tehti ettepanek alandada see 30 000 peale, aga koalitsioon mõtet ei toetanud.
Ega linnavõim suutnudki selgitada, miks niisugune hind ja mida selle eest saada tahetakse, kui mitte lugeda sisuliseks kommentaariks, et soovitakse mõistlikku autot ja 40 000 eest peaks mõistliku auto saama.
Nüüd on tingimused paika pandud ja hange välja kuulutatud, aga nagu eilne Sakala kajastas, kukkus asi välja nõnda, et pakkuda saab midagi üksnes Volkswageni esindus. Tänavatel rohkearvuliselt esindatud Škoda Superb, mis peaks mõistliku neljarattalise tiitli auga välja kandma, langeb välja ühe (!) liigse CO2-emissiooni grammi tõttu.
Asjatundlik pilk leiab hanketingimustest mitu küsitavust või lausa nonsenssi, alustades sellest, et sõiduk peab olema viieukseline sedaan või luukpära (sedaanidel on neli ust), ning lõpetades diiselmootori nõudega, sest see olevat ökonoomsem. Kas sellest peaks järeldama, et bensiinimootoriga hübriidide manu läinud maailma suurim autotootja Toyota on eksiteel?
Heleda nahksisu ja vähemalt 18-tolliste velgede küsimisega on kah nii, nagu on.
Auto, millega linnapea või vallavanem lindilõikamisele saabub, võib olla täiesti juhuslikult saanud selline, nagu see on, ja ehk on selle eest ka mõttetult palju maksumaksja raha makstud.
Kriitikud leiavad, et hange on ühe margi õuele tüüritud, linnajuhid eesotsas linnapea Madis Timpsoniga lükkavad kurjad kahtlused ümber, tunnistades muu hulgas, et nende teadmised autodest on tagasihoidlikud.
Mina olen valmis pahatahtmatust uskuma. See pole kaugeltki esimene kord, kui mõni omavalitsus sõnastab ametiautot hankides pehmelt öeldes kummalisi tingimusi. Asja uurima hakates leiad selle tagant ametniku, kes on tööülesandega hädas nagu Kiir poisslapse nime leidmisega, sest tal pole võibolla juhilubagi ja sestap puudub tal ka igasugune arusaam, millised parameetrid dokumentidesse panna.
Praktika näitab, et sellistel puhkudel võetakse sageli ette väljavahetamisele mineva auto tehnilised andmed ja lähtutakse põhimõttest, et ega uus saa kehvem olla. Ja nii saabki kirja, et auto käigukast peab kandma tähist CVT või et sel peab olema seitse käiku. Kes oskab öelda, mille poolest kuuekäiguline käigukast töösõitudeks halvem on?
Moraal on lihtne: auto, millega linnapea või vallavanem lindilõikamisele saabub, võib olla täiesti juhuslikult saanud selline, nagu see on, ja ehk on selle eest ka mõttetult palju maksumaksja raha makstud. Aga asjassepuutujatele võib kõik maru mõistlik tunduda.