Raske tee säästva metsanduseni

Metsaraie. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Metsanduse arengukava protsess on jõudnud stsenaariumide avalikustamiseni. Lisaks kriimsilmale, karuotile ja rebasele sai omanimelise stsenaariumi ka ilves. Nimed on küll tinglikud.

Rebane on pigem metsa ilu pärast mures, ilves ja karu rohkem metsaökosüsteemi eest väljas ning hunt edendaks puidutööstust. Sissejuhatuseks veel «ühisstsenaarium», mis sisaldab kõigi nelja ühist lähtealust.

Miks pole metsist, lendoravat ega kopsusamblikku? Esindatud on liigid, kellele mets vajalik pigem maastiku osana, mitte tõelised vana metsa elanikud. Eks need nimed on niikuinii suvalised ja pikemalt pole mõtet neil peatuda, kuid midagi paistab siit siiski kumavat.

Nagu Kaido Kama loost välja tuleb, peaks metsanduse säästvale rajale suunamise absoluutne eeldus olema raiemahu kiire vähendamine. Enn Pärt, kelle arvutustele Kaido Kama tugineb, leiab küll oma kommentaaris, et määramatuse tõttu võib olukord olla tema väljaarvutatud tulemusest parem ja seega pole põhjust muretseda. Säästva looduskasutuse üks alustaladest – ettevaatuspõhimõte – nõuab küll vastupidist: kui me täpselt ei tea, kui head on meie arvutused, tuleb raiemahtu kavandada väiksemana rehkenduses pakutust. Ja taas kord, nagu ka Kaido Kama kirjutab, ei ole see mitte üksnes loodushoiust, vaid ka majanduse kestlikkusest tingitud vajadus.