Karmo Tüür: Zelenskõi valikud – halb ja veel halvem

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Stepan Franko/EPA/Scanpix

Ukraina uus president Volodõmõr Zelenskõi on võimul olnud umbes pool aastat. Sisuliselt sai ta võimutäiuse kuu aega tagasi, erakorraliste parlamendivalimiste järel. Nüüd tegi ta esimese märkimisväärse sammu, et täita oma peamist valimislubadust: lõpetada verevalamine Ida-Ukrainas.

Ideaalmaailmas lõpetaks president sõja ühe käeliigutusega nii, et kõik asjaosalised on rahul. Paraku pole ideaalmaailma olemas ning kui oleks, siis seal sõjad üldse ei puhkekski.

Pärismaailmas oli Zelenskõi ees kaks valikut: teha mitte midagi või teha midagi. Esimene tähendaks pärismaailmas lõputut teesklemist, nagu oleks nn Minski protsess elus ja tooks iseenesest mingi lahenduse. Tegelikkuses tähendaks see aga «Ukraina kodusõja» nime all peetava sõja jätkumist, kus Venemaalt sisse veetavate relvade ja inimestega tapetakse Ukraina sõdureid ja tsiviilelanikke.

Teha midagi on alati keerulisem. Laias laastus oleks kolm võimalust. Esiteks – lahendada asi sõjalise jõu abil, võtta territoorium ja piir Kiievi kontrolli alla. Seda ei laseks Moskva aga juhtuda. Teiseks – pakkuda välja mingi omaenda nägemus konflikti lõpetamiseks, saada sellele rahvusvaheline toetus ja sundida Moskvat mängima Kiievi pilli järgi. Saate ilmselt isegi aru, kui ebatõenäoliselt see kõlab. Kolmas ja sisuliselt ainuke teoks tehtav võimalus – minna kaasa juba välja pakutud variantidega, püüdes selle juures võimalikult hästi kaitsta omaenda huve. Üks variant on nn Steinmeieri plaani kinnitamine, mis vähemalt formaalselt avab tee edasiliikumiseks. See kõlab nagu kõige halvem ja ohtlikum variant, kuid ometi valis Kiiev just nimelt selle.

Mis asi on see Steinmeieri valem? Endise Saksamaa presidendi nime all pakutav skeem näeb ette esiteks erireeglite ajutist kehtestamist konfliktipiirkonnale, teiseks nendel aladel valimiste läbiviimist ja kolmandaks valimiste järel eristaatuse põlistamist Ukraina põhiseaduses.