Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/10/16/1375134t1h975d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/03/12621531t1hd985.jpg)
Eesti maksusüsteemi võiks kriitilise pilguga üle vaadata, aga see pilk ei peaks otsima pelgalt võimalusi lisatulusid leida, vaid võiks olla suunatud kaugemale tulevikku, kirjutavad mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo ja analüütik Kaupo Koppel.
Peaminister Jüri Ratas avas septembris maksudebati, küsides, kas Eesti maksusüsteem teenib meie inimesi ja riiki parimal võimalikul viisil. Seejuures ei jäänud palju ruumi kahtlusteks, milline oleks tema vastus sellele küsimusele.
Kuigi ootamatu maksudebati pidamise tõuge tuli vast tuleva aasta eelarve klappima saamise soovist, on algatus – eriti kui tegemist on pikema vaatega – igati tervitatav ja vajalik. Jüri Ratasel on õigus, öeldes, et Eesti maksusüsteem pärineb veerand sajandi tagusest ajast, kui valitsesid teised olud. Nüüd on põhjalikult muutunud nii demograafiline olukord kui ka majanduse struktuur. Maksusüsteem peaks nendega kohanema.