Tarmo Jüristo, Kaupo Koppel: kuidas pidada maksudebatti

Peaminister Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

Eesti maksusüsteemi võiks kriitilise pilguga üle vaadata, aga see pilk ei peaks otsima pelgalt võimalusi lisatulusid leida, vaid võiks olla suunatud kaugemale tulevikku, kirjutavad mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo ja analüütik Kaupo Koppel.

Peaminister Jüri Ratas avas septembris maksudebati, küsides, kas Eesti maksusüsteem teenib meie inimesi ja riiki parimal võimalikul viisil. Seejuures ei jäänud palju ruumi kahtlusteks, milline oleks tema vastus sellele küsimusele.

Kuigi ootamatu maksudebati pidamise tõuge tuli vast tuleva aasta eelarve klappima saamise soovist, on algatus – eriti kui tegemist on pikema vaatega – igati tervitatav ja vajalik. Jüri Ratasel on õigus, öeldes, et Eesti maksusüsteem pärineb veerand sajandi tagusest ajast, kui valitsesid teised olud. Nüüd on põhjalikult muutunud nii demograafiline olukord kui ka majanduse struktuur. Maksusüsteem peaks nendega kohanema.

Milline on rahvastik võrdluses toonasega? Eelkõige vanem ja väiksem. 25 aastaga on vähenenud 15–65-aastaste inimeste arv 200 000 võrra. Teisisõnu on neid, kelle eest tööandja maksab riigile sotsiaalmaksu, kahe Tartu linna jagu vähem. Sotsiaalmaks on aga sihtotstarbeline, see on mõeldud haigekassale ja pensionite maksmiseks. On kõnekas, et samal ajal ei ole vähenenud pensionäride arv: üle 65-aastaseid inimesi on Eestis 90ndate algusega võrreldes 80 000 võrra enam. Seega on sotsiaalmaksu maksjaid vähem, aga seda kasutavaid inimesi rohkem. Kas probleem juba paistab?