Martin Mölder: eesti keelest ei saa Eestis üle ega ümber

Toidukullerid ja taksojuhid on taas tõstatanud arutelu eestikeelse teeninduse üle. Foto: Erik Prozes

Eesti keel ja sellega seotud problemaatika ei kao avalikust debatist mitte kunagi, sest ühelt poolt on see eestlaseks olemise kõige olulisem tunnus ja teisalt on see mineviku koormat veel seni kandva Eesti jaoks tänapäeva voolavas maailmas paratamatult surve all, kirjutab TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

Kui Eesti kodanike käest küsida, mis teeb eestlasest eestlase, siis ütlevad pea kõik, et selleks on ennekõike eesti keele oskus. Kusjuures see ei pea ilmtingimata olema eesti keele oskus emakeelena, vaid lihtsalt eesti keele oskus. Alles seejärel ning ka väga olulisena tulevad eesti tavade ja traditsioonide järgimine ja Eesti kodakondsus.

Eesti esivanemad ja Eestis sündimine on eestlaseks olemisel ka pigem olulised, kuid mitte nii tähtsal kohal. See tähendab, et eestlaseks ei pea absoluutselt ilmtingimata sündima, eestlaseks võib ka saada, kuid see vajab Eesti kodanike arvates eesti keele ja eesti elulaadi omaks võtmist.