Segasumma mahetalu kasvatab põllul kommi

Tanis ja Triin Kulp ütlevad, et klientide kiidusõnad annavad neile jõudu füüsalikasvatusega järjest suuremas mahus edasi minna. Foto: 2 × Riina Martinson

Pärnumaal Jaamaküla metsa vahel on juba neli aastat laiunud üsna isevärki põld. Eemalt vaadates tundub täitsa kartulipõllu moodi, aga lähemale minnes avastad, et taimed kasvavad maasika moodi reas mustal kilel. Tegu on Segasumma mahetalu maasikfüüsali põlluga.

Kuna suures koguses pole tootmispõllul keegi Eestis varem mahefüüsaleid kasvatanud, on talu noor pererahvas Triin ja Tanis Kulp pidanud kõik tarvilikud nipid ise katsetades selgeks saama.

Tanis meenutas, et ostis omal ajal selle koha sooviga, et ümberringi oleks piisavalt maad, kus tulevikus ettevõtlusega tegeleda. Millega, ses suhtes konkreetsed mõtted veel puudusid. „Siis leidsin hea naise, kes oli nõus minuga siia maale elama tulema,” muheles ta.

Kuna mõlemad olid linnas üles kasvanud, üks Põltsamaal, teine Kuresaares, polnud põllumajandusest suuri teadmisi ja nii läks Tanis end Olustverre täiendama.

Triin aga hakkas käima Räpina aianduskoolis ja iga kord koolist naastes olid peas uued ideed, mida ikkagi talu ümbritseva maaga peale hakata. Kuna maad ja algkapitali polnud palju, tuli teha panus millegi erilise peale. Lõpuks jäigi mõte füüsalite juurde pidama – see tundus ainulaadne ja teostatav.

Neli aastat katsetamist

Esimesel aastal pandi maha palju eri sorte, aga kõik ei osutunud siinses kliimas kõlblikuks ja saaki kogunes lõpuks üsna vähe. „Samas nägime ära, millised sordid sobivad ja ka erinevaid kasvatusmeetodeid proovisime,” seletas Triin.

Nüüdseks on valik langenud maasikfüüsali kasuks. Ehkki suurema viljaga Peruu füüsalit prooviti samuti kasvatada, oldi lõpuks sunnitud tõdema, et Eesti kliimas seda tootmispõllul kasvatada ei kannata.

Iga aastaga on nad suutnud saagi valmimisaega järjest varasemaks tuua, ka ilmad on soosinud füüsalikasvatust. „Peab oskama tegevust täpselt ajastada, et taimed kasvuhoones liialt pikaks ei veniks ja põllule ei saa enne öökülmade lõppu istutada,” rääkis Tanis.

Füüsalipõllul kasvavad taimed mustal kilel. Kui mari valmis saab, variseb see kilele ja sealt neid korjataksegi paari kuu jooksul. Foto: Riina Martinson

Iga aastaga on taimede arv kahekordistunud ja tänavu oli maas juba 5000 taime. „Iga aastaga on meil teadmisi juurde tulnud ja tänavu oli esimene aasta, kus kõik külvatud taimed ka saaki kandma saime. Varem ikka venis mõni välja või võttis külm ära, aga tänavu saime kõik põllule ja kõik kandsid vilja ka,” rõõmustas Triin ja lisas, et järgmisel aastal on plaanis kasvuala veelgi suurendada.

Kui varem läks kogu saak, mis põllult tuli, kohe müügiks, siis tänavune hea saak on lubanud väikese laovaru tekitada. Tanis kinnitas, et mahefüüsalitel on Eestis piisavalt turgu ja inimeste huvi olemas. „Tihtipeale on nii, et mõni toit on kas maitsev või kasulik, aga füüsalis on need kaks asja kokku saanud,” märkis ta.

Praegu nad vilju purki ei pane ega muud moodi ei töötle, kõik müüakse värskena niigi ära, aga järgmisel aastal proovitakse ka mõni põnev toode teha. Mõtted ses suunas juba liiguvad.

Seemned lähevad mulda aprilli alguses ja kasvuhoonest põllule kilepeenardele istutatakse taimed mais, mingeid taimekaitsevahendeid ei kasuta, aga vahel rohida ikka tuleb. Praegu taimehaigusi pole olnud, aga kui tulevad, eks siis peab nuputama, kuidas nendega võidelda.

Tänavu said nad saaki koristada juuli lõpust septembri lõpuni, kui külm taimed ära võttis. Mõnel aastal on saaki kogutud veel oktoobriski. Tipphooajal tuleb nädalaga 200 kilo marju, aga septembris andis põld mõnikümmend kilo nädalas.

Kokku andis 5000 taime tänavu 600 kilo marju, need leiavad ostjad interneti vahendusel, samuti on lahtised marjad saadaval taluturgudel ning puidust karpides Stockmannis ja Delices. „Neisse poodidesse on kerge pääseda, kui sul on midagi erilist pakkuda, nad on väiketootjate suhtes sõbralikud,” sõnas Tanis.

Kommi eest

Praeguste koguste juures ei ole füüsalite müügist tulev pere põhisissetulek. Pereisa põhitöö on programmeerimine ja Triinul väikeste laste kasvatamine.

„Olen elus päris palju müügitööd teinud, aga nii rohkesti positiivset tagasisidet kui füüsaleid kasvatades pole ma kunagi saanud. Seepärast on soe tunne südames ega taha enam asja pooleli jätta,” rääkis Tanis.

„Jah, vahel on päris keeruline, aga siis keegi kirjutab näiteks Facebookis meile midagi head ja kui tellimusi tuleb ja saad viia suure sületäie pakiautomaati, siis see teeb rõõmu,” lisas Triin.

Üks füüsalikasvatuse plusse ongi see, et seda vilja on suhteliselt hea transportida, igal marjal ju oma pakend ümber, justkui kommipaber.

Kui varem läks kogu saak, mis põllult tuli, kohe müügiks, siis tänavune hea saak on lubanud väikese laovaru tekitada.

Enamasti ostavadki füüsaleid väikeste lastega pered. „Lapsed tahavad kommi süüa, aga ema ei taha neid palju anda, siis ongi väga hea lahendus füüsal. Laps saab marja ise krõbisevast pakendist välja võtta ja siis magusa ampsu suhu pista,” kirjeldas Triin.