Kuna suures koguses pole tootmispõllul keegi Eestis varem mahefüüsaleid kasvatanud, on talu noor pererahvas Triin ja Tanis Kulp pidanud kõik tarvilikud nipid ise katsetades selgeks saama.
Tanis meenutas, et ostis omal ajal selle koha sooviga, et ümberringi oleks piisavalt maad, kus tulevikus ettevõtlusega tegeleda. Millega, ses suhtes konkreetsed mõtted veel puudusid. „Siis leidsin hea naise, kes oli nõus minuga siia maale elama tulema,” muheles ta.
Kuna mõlemad olid linnas üles kasvanud, üks Põltsamaal, teine Kuresaares, polnud põllumajandusest suuri teadmisi ja nii läks Tanis end Olustverre täiendama.
Triin aga hakkas käima Räpina aianduskoolis ja iga kord koolist naastes olid peas uued ideed, mida ikkagi talu ümbritseva maaga peale hakata. Kuna maad ja algkapitali polnud palju, tuli teha panus millegi erilise peale. Lõpuks jäigi mõte füüsalite juurde pidama – see tundus ainulaadne ja teostatav.
Neli aastat katsetamist
Esimesel aastal pandi maha palju eri sorte, aga kõik ei osutunud siinses kliimas kõlblikuks ja saaki kogunes lõpuks üsna vähe. „Samas nägime ära, millised sordid sobivad ja ka erinevaid kasvatusmeetodeid proovisime,” seletas Triin.
Nüüdseks on valik langenud maasikfüüsali kasuks. Ehkki suurema viljaga Peruu füüsalit prooviti samuti kasvatada, oldi lõpuks sunnitud tõdema, et Eesti kliimas seda tootmispõllul kasvatada ei kannata.
Iga aastaga on nad suutnud saagi valmimisaega järjest varasemaks tuua, ka ilmad on soosinud füüsalikasvatust. „Peab oskama tegevust täpselt ajastada, et taimed kasvuhoones liialt pikaks ei veniks ja põllule ei saa enne öökülmade lõppu istutada,” rääkis Tanis.