Kui palju näete rahapesuskandaalides seda, et minevikusündmustele antakse hinnanguid praeguste teadmiste ja uute seaduste alusel, mis toona ei kehtinudki?
See on tõesti nii. Sellega seoses meenub mulle nn Panama paberite skandaal (2016. aasta suvel lahvatas skandaal, kus tuli avalikuks, et paljud prominendid, teiste seas eestlased, on kasutanud maksude optimeerimiseks offshore-firmasid – toim).
Kuni sinnani oli paradigma see, et skeemid ja välismaised kehad, n-ö offshore’id, pole keelatud. Pärast skandaali paradigma vahetus: offshore’id pole küll keelatud, aga need pole enam ühiskonnas normina aktsepteeritud. Samamoodi pole enam vastuvõetavad tavad, mis valitsesid 1990. aastate ärikultuuris.
Kui rahapesukahtluste juurde tagasi tulla, siis muutunud pole mitte ainult seadused ja järelevalve, vaid meil on praegu ka oluliselt rohkem infot. Kui näiteks aastal 2012 ei tundunud meile mingi tehing imelik, siis nüüd, kui meil on kasutada palju suurem andmebaas ja taust, võib seesama tehing kahtlaseks osutuda. Aga toona me seda ei teadnud. Sellega tuleb hinnangute andjatel kindlasti arvestada.