Ohjeldamatu orgia? Narkopidu? Ellujäämisretk? Purgatoorium? Salapärane sündmus Burning Man seob kümneid tuhandeid osalejaid, huvilisi on aga miljoneid ning müüte levib metsikult. Arter uuris kolmelt sealt värskelt naasnud eestlaselt, mis kohapeal tegelikult toimub.
Liginev kogu meenutas ufot. Hõbedaselt helkiv, kuid siiski inimesekujuline moodustis. «Tüüp oli ihualasti ja üleni hõbedaseks värvitud,» muljetab reisifänn ja antropoloog Ivo Tšetõrkin. «Jäime tükiks ajaks vestlema – jumala tšill tüüp! Tema oli juba 26. korda Burning Manil, mina esimest. Selle sündmuse võtabki kokku piiride totaalne puudumine! Enda tulevikule mõeldes oli see isegi veidi hirmutav.»
Sotsiaalmeediastaarid Katri Palm ehk Katrikats ja Juhani Särglep sõitsid samuti Burnile esimest korda. Nad lõid nagu Tšetõrkin kampa eestlaste pundiga, kes ehitas kohapeal uhke siilikujulise kunstiauto-installatsiooni. Noori kannustas soov asja õnnestumisse oma panus anda ja käed külge panna, samuti uudishimu.