/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/18/12569509t1he87b.jpg)
Septembri keskpaigaks on koristatud 96 protsenti teraviljapinnast, millelt on kokku saadud enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja – see on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak.
Tänavune teraviljasaak on kõigi aegade suurim (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures on võrreldes eelnenud aastatega suurenenud nii kasvupind kui ka saagikus. Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sealhulgas 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja, selgus statistikaameti värskest saagiuuringust.
Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Viimati oli teravilja kasvupind Eestis tänavusest suurem veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.
Ühtlasi on ka juba pikemat aega suurenenud saagi kogused hektari kohta. Samas viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.
Kuid tänavuse aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja selle aasta saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi soosis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta.
Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kilogrammi hektarilt. Suviteravilja koristati 3834 kilogrammi hektari kohta.
Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84 protsenti, rapsist-rüpsist 77 protsenti ja kartulist 60 protsenti. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99 protsenti teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3 protsenti rohkem kui 2015. aastal.
Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10 ja 9 protsenti vähem kui aastal 2015.
Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.