Maa Eluga vestelnud piimatootjad on ühel meelel, et üleminekutoetuse vähendamine lubatud 15,3 miljonilt 5 miljonile on suur pettumus. Selline, mis vajab rääkimise asemel hoopis jõulisemat eneseväljendust. Levimas on seisukoht, et kui riik pöörab oma põllumeestele selja, on õigem müüa ettevõtted välismaalastele.
Piimatootjad peavad tekkinud olukorda lausa masendavaks (3)
Lembit Paal
Pajusi ABFi juht, aasta põllumees 2016
Uudis tuli šokina. Täiesti ootamatu olukorras, kus iga sent on meile kulla hinnaga. Piimahind on langenud toorpiima eest alla 300 euro, mis on ellujäämise piiri peal. Teravilja hinnad on kõik kukkunud keskeltläbi 40 eurot. Nüüd veel teade üleminekutoetuste vähendamisest. Sellises olukorras pöörab ka riik põllumeestest ära. See on sõnulseletamatu pettumus.
Reformierakonna valitsemise ajal ka üleminekutoetuste maksmine lõpetati, oleme alles toibumas sellest mitmeaastasest august. Olukord on masendav.
Praegune valitsuskoalitsioon räägib suure suuga, kuidas püüavad elu maal säilitada, hoida ja elavdada ning luua maale ettevõtlust. Selle taustal tundub praegune otsus eriti küünilisena, lausa iseenda kätega kägistamisena, kui jätame kohaliku toidutootja nüüd kõrvale. Toidutootja, kes praegu maal tööd pakub, annab võimaluse elada ja maksab riigile makse.
Maaeluministri tegevus pole vastutustundlik. Selle asemel et võidelda põllumeeste eest, tegeleb ta mingite ulmeliste teemadega, nagu Kalevipoegade koju tagasitoomine, maade kokkuostmine. Kusjuures maade kokkuostmiseks leiab riik nagu muuseas 100 miljonit eurot, aga põllumeestele üleminekutoetuseks vajalikku 10 miljonit ei leia. See on lausa jabur. Nii küüniline käitumine muidugi teeb viha. Peaks olema häbi selliste tegude pärast, sest lõpuks on EKRE suuresti just maarahva erakonna järeltulija. Tema valijaskond on suures osas maal, kuid kes muu maal elu üleval hoiab, kui mitte põllumees.