/nginx/o/2019/10/02/12616947t1ha9d3.jpg)
Eestis jääb segapakenditest taaskasutamata 20–30 protsenti, ja seda seetõttu, et inimesed viskavad segapakendite jaoks mõeldud konteineritesse kogu oma prügi, ütles Ragn-Sellsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Rainer Pesti. Tema sõnul sorteerib prügi vaid kolmandik Eesti peredest.
Paljud viskavad pakendikonteinerisse kõik oma olme- ja ehitusjäätmed, kuid sellised inimesed rikuvad ära kõigi nende panuse, kes prügi sorteerivad, sest olmejäätmed viiakse ilma vahepeatuseta prügimäele või põletamisele, selgitas Pesti.
«Hästi oluline on mõista, et olmejäätmeid ei sordita kuidagi – seda tuleb inimesel endal teha,» ütles Pesti. Tasub teada sedagi, et kui segapakendikonteinerisse on pandud olmeprügi, siis ei pruugi pakendiprügiauto neid konteinereid tühjendada, ja nii ei jõua pakend ka taaskasutusse.
Probleem puhkajatega
Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), mis kogub pakendijäätmeid ning suunab neid taaskasutusse, saab iga päev teateid selle kohta, et segapakendikonteinerid sisaldavad ka teisi jäätmeid. ETO juhatuse liikme Siret Kivilo sõnul on sellised probleemid eriti sagedased just suvilate ja turismipiirkonnas. Näiteks Ida-Virumaal Illukal Kuremäe kloostri juures liigub suviti palju turiste ja kuna seal pole piisavalt avalikke prügikaste, pannakse segapakendimahutitesse palju muud prügi.
Kivilo nendib, et suvilapiirkondades on jäätmevedu tihti halvasti korraldatud ning siis leiavadki inimesed ainuvõimaliku lahenduse – viivad oma olme- ja ehitusjäätmed segapakendikonteinerisse.
Põlva valla keskkonnaspetsialisti Reelika Raigi sõnul veetakse muid jäätmeid just linnaäärsetesse segapakendikonteineritesse. Põhjus võib tema hinnangul olla selles, et konteinerid on seal valvsa pilgu alt ära. Samuti lisas Raig, et tihti võib olla selliste jäätmete tooja hoopis kolmandast vallast.
Pesti sõnul aitaks olukorda parandada see, kui segapakendite jaoks mõeldud mahutid oleksid inimeste kodude lähedal, sest siis oleks neil suurem motivatsioon prügi sortida.
Kastre valla keskkonnaspetsialist Karen Katri Voll aga leiab, et sortimisteemal tuleks teha rohkem teavitustööd. «Inimeste enda peas on kinni, et minu prügi ju ei muuda mitte midagi,» nentis ta. Selliselt käituvaid inimesi on väga palju ning seetõttu ei toimi ka jäätmete sortimine tõhusalt.
/nginx/o/2019/10/02/12616948t1h069d.jpg)
Segapakendikonteineritesse käivad tarbe- ja toidukaupade plast- ja metallpakendid, näiteks joogipudelid, kilekotid, konservikarbid ja joogikartongist pakendid.
Olmeprügisse tuleb panna aga kõik ülejäänu, mis ei lähe segapakendi, papi ja paberi või biojäätmete hulka.
ETO juhatuse liikme Siret Kivilo sõnul peavad sorditud pakendid olema just nii puhtad, et need ei määriks teisi pakendeid. Pesuvahendi ja harjaga pole tarvis pakendeid pesta.
Segapakendijäätmed lähevad sortimiskeskusesse, kus sortimisliinil eraldatakse pakendid materjali liigi järgi.
Pakendid lähevad ümbertöötlemisele või jäätmekütuseks. Näiteks saab teha plastpakenditest uusi kilekotte, ehitusmaterjali ja palju muid tooteid.