:format(webp)/nginx/o/2019/10/02/12615829t1h4e99.jpg)
Viljandi politseinike poole on viimastel kuudel pöördunud mitu kohalikku murega, et langesid venekeelsete investeerimiskelmide küüsi ning kaotasid seeläbi suure summa raha.
Politsei hoiatab: investeerimiskelmid on sihikule võtnud Viljandimaa inimesed (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige värskem lugu pärineb lähinädalatest, kui üks eakas Viljandimaa härra pöördus meie poole murega, et temalt on väidetava investeeringu ettekäändel välja petetud enam kui 5000 eurot,» vahendas Viljandi politseijaoskonna juhtivuurija Liia Pilt. Ta selgitas, et eakas mees oli ise internetis toimetades leidnud suurepärase rahateenimise võimaluse investeerimise näol.
«Vanahärra tegi omale kauplemisplatvormile konto ning tegi kohe ka oma elu esimese investeeringu. Mees kandis esmalt üle 250 eurot ning nähes, kui jõudsalt tema raha kasvab, otsustas ta kelmide utsitamise saatel veelgi suurema summa raha kasvama panna.
Tulutoova investeeringu tarvis võttis vanahärra laenu ning paigutas selle otsejoones kauplemisplatvormile. Ühel hetkel soovis ta aga osa oma rahast välja võtta, ent erinevatel põhjustel see võimalik ei olnud. Mõistes, et teda on petetud ning raha kuidagi tagasi saada ei õnnestu, pöördus eakas mees politseisse,» kirjeldas juhtivuurija.
Teinegi sarnane juhtum pärineb Viljandimaalt ning on seotud ühe vanema vene keelt kõneleva prouaga. Politseiuurija rääkis, et sel korral sai vanem kohalik proua kõne välismaiselt numbrilt ning vene keelt kõnelev hääl telefonitorus pakkus naisele kiiret teenimisvõimalust, milleks ei pidanud soliidses eas naine ise suuremat pingutamagi.
«Peagi pensioniikka jõudev proua lasi libekeelsetel kelmidel oma arvuti ekraanipildi üle võtta ning andis seeläbi võõrastele juurdepääsu oma arvutile ja isiklikele andmetele. Proua sisestas programmi oma paroolid, kandis investeeringuna üle 500 eurot ning jäi siis raha kasvamist ootama,» kirjeldas Pilt. Ta lisas, et õigepea hakkasid kelmid naist aga survestama ning raha juurde nõudma, mispeale aimas proua halba, keeldus edasistest tehingutest ja pöördus politseisse.
/nginx/o/2019/10/02/12615827t1h5128.jpg)
Politseiuurija selgitas, et seni on Viljandi inimestele helistatud nii välismaiste suunakoodidega numbritelt kui ka Eesti numbritelt.
«Tavaliselt kõnelevad helistajad vene keeles, on väga usutava, ent pealetükkiva jutuga ning survestavad inimest seni, kuni ohver sööda alla neelab. Üldjuhul soovivad kelmid üle võtta ohvri arvuti või survestavad inimesi tegema firmadele ülekandeid. Ja kuigi praegused ohvrid on olnud väga erinevas vanuses, on suurem riskigrupp siiski vanemad inimesed, kel vene keel küll soravalt suus, ent on internetis vähem kogenenud ning seetõttu ka haavatavamad,» hoiatas Pilt.
Juhtivuurija sõnul on sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. Ta palub kõikidel küberruumis toimetavatel kogenud noortel viia teadmine netiohtudest ka oma eakate lähedaste ja sugulasteni.
«Rääkige nendega, kutsuge neid üles ettevaatlikkusele ja viige palun nendeni teadmine, et taoliste kelmidega ei tasu telefonivestlusesse astuda ning edasise suhtluse asemel tuleb juhtunust teada anda politsei infotelefonil 612 3000,» rõhutas juhtivuurija ning lisas, et parim on üldse võõrastele välismaistele numbritele vastamata jätta.