/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/10/01/12614863t1h4347.jpg)
Pressinõukogu langetas 19. septembril otsuse kolme kaebuse osas, mis puudutasid 17. juuli Postimehes ilmunud artiklit «Enneolematu olukord: väikekooli direktor survestab õpetajaid oma sugulastele häid hindeid panema».
Pressinõukogu otsused Kanepi gümnaasiumi loo kohta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetus avaldab kõik otsused.
Postimees rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas kaebust Postimehes 17. juulil 2019 ilmunud artikli «26 lahkunud õpetajat. See on viis aastat tagasi Kanepi gümnaasiumit juhtima valitud direktori hind. Paari aastaga on vahetunud pool kollektiivist» peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel räägib Kanepi gümnaasiumi direktorist, kel on konflikt kooli õpetajatega.
Kaebaja leiab, et artikli juures olev foto on eksitav, sest pildil on ka tema kui asjasse mittepuutuv isik. Kaebaja arvates riivab pilt tema õigusi, sest tulenevalt artikli sisust on tema hinnete saamine seatud kahtluse alla. Kaebaja märgib, et gümnaasiumis saadud hinded ei ole Kanepi gümnaasiumi ega selle direktoriga seotud.
Postimees vastas Pressinõukogule, et foto ei ole eksitav, sest pildiallkirjas on öeldud, et konfliktse loo üks osapooltest Ilvi Suislepp on foto keskel. Leht lisas, et artiklis ei ole väidetud, nagu saanuks kaebaja oma hinded ebaõiglaselt.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Pressinõukogu hinnangul ei olnud Postimehel põhjust avaldada kaebaja fotot. Pressinõukogu hinnangul tulnuks fotol asjasse mittepuutuvad isikud uduseks teha või nad välja lõigata.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Peeter Suislepa kaebust Postimehes 17. juulil 2019 ilmunud «Enneolematu olukord: väikekooli direktor survestab õpetajaid oma sugulastele häid hindeid panema» ja juhtkirja ««Vale» hinne, vale õhustik» peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel räägib Kanepi gümnaasiumis valitsevast konfliktsest õhkkonnast. Muu hulgas on artiklis juttu ka sellest, et koolidirektori abikaasa palus õpetajal oma lapse hinnet muuta.
Peeter Suislepp kaebas Pressinõukogule, et teda on muudetud konflikti osapooleks, kuid tema arvamust ei küsitud. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab tema kohta ebatäpset ja eksitavat infot.
Postimees vastas Pressinõukogule, et Peeter Suislepp ei ole artikli ega konflikti otsene osapool, sest temaga seonduvat puudutas artiklis vaid üks osa. Postimees lisas, et artikli sõnastus hinde muutmise osas lähtub sellest, kuidas õpetaja kirjavahetust direktori abikaasaga tajus. Postimees märkis, et kajastas teemat nii delikaatselt kui võimalik. Postimees leiab, et tegemist oli konfliktse ja avalikust huvist lähtudes olulise teemaga, mida ei olnud võimalik kajastada ilma lapsi puudutavaid alalõike kasutamata.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeki vastu. Pressinõukogu hinnangul kajastab artikkel seda, kuidas õpetaja Peeter Suislepa päringut lapse hinnete kohta tunnetas.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus) Postimehes 17. juulil 2019 ilmunud artikli «Enneolematu olukord: väikekooli direktor survestab õpetajaid oma sugulastele häid hindeid panema» peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel räägib Kanepi gümnaasiumis valitsevast konfliktsest õhkkonnast. Muu hulgas on artiklis juttu ka sellest, et kooli direktor hakkas tema õepojale nelja pannud õpetajat lehe väitel kiusama. Samuti kannatas õpetaja laps, kes õpib õepojaga samas klassis.
Kaebaja leiab, et artikli põhjal on tema laps identifitseeritav. Kaebaja ei ole rahul, et lapsega seotud info avalikustamiseks ei küsitud luba. Samuti sisaldab artikkel kaebaja meelest eksitavat infot. Ka ei ole kaebaja rahul, et ta ei saanud sõna süüdistustele vastamiseks.
Postimees vastas Pressinõukogule, et loo konflikt seisneb õpetajate ja direktori, mitte kaebaja ja õpetajate vahel. Leht lisas, et artiklis esitatud väited on tõepärased. Leht märkis, et teemat kajastati nii delikaatselt kui võimalik, kuid teemat ei olnud võimalik kajastada ilma lapsi puudutavaid alalõike kasutamata.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja ega tema laps laiemale lugejaskonnale identifitseeritavad. Pressinõukogu hinnangul ei esita artikkel kaebaja kohta süüdistusi, mida oleks tulnud kommenteerida.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner