Minu südames on Reet Linna

Reet Linna 75 aasta juubeli kontserdil. Foto: Remo Tõnismäe

Mäletan lapsepõlvest, et mu vanaema rääkis, kuidas üks proua oli talle kord toidupoes ligi tulnud ja küsinud: «Vabandust, kas teie olete Reet Linna?» Mu vanaema ei ole Reet Linna, aga kui 75. sünnipäeva tähistav teletäht Alexela kontserdimaja lavale astus, soojalt, rõõmsalt, tervitavalt, ent samas veidi alalhoidlikult, sain ma aru, et sama hästi võiks ta ka olla.

Ühtede jaoks sõbrants, teistele ema, mõnele ehk lausa armastatu, aga minu põlvkonna jaoks vanaema, kelle juurde hästi minna ei viitsi, ent kui kord juba külas oled, on äraütlemata hea ja kodune tunne.

Reedal käisin külas pühapäeva õhtul Tallinnas Alexela kontserdimajas. Pidulisi oli veel, kuid nende kohta ütlen vihjavalt vaid nii palju, et kui mina peopaika sisse astusin, langes külaliste keskmine vanus hinnanguliselt 20 aasta võrra. Hüpotees, et Reeta fännavad nii vanad kui noored, seega kinnitust ei leidnud, kuid olen kindel, et ühel või teisel moel on ta ennast päris mitme põlvkonna mälusoppi – või miks mitte ka südamesse – kirjutanud. Kui mitte laulja ja laulukirjutajana, siis telenäona kindlasti.