Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jüri Luik: tuulepargid nõuavad uusi radareid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
PRN01: TUULEPARK: PÄRNU, EESTI, 25MAY10- Virtsu, tuulikud, tuulegeneraatorid. ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES FOTO: Urmas Luik/Prnpm/emf
PRN01: TUULEPARK: PÄRNU, EESTI, 25MAY10- Virtsu, tuulikud, tuulegeneraatorid. ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES FOTO: Urmas Luik/Prnpm/emf Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ainus teadaolev lahendus uute tuuleparkide edasiseks arendamiseks ilma meie julgeolekut ohtu seadmata on lisaradarite soetamine kaitseväe eelhoiatussüsteemile, kirjutab kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).

Keskkonnakaitse, majandus ja riigikaitse pole üksteisega vastuolus olevad mõisted. Kaitseministeerium on seda alati arvestanud ka tuuleenergia üle peetavates aruteludes. Isiklikult pean väga oluliseks, et sarnaselt ülejäänud Eesti ühiskonnaga panustaks ka kaitseministeeriumi valitsemisala Pariisi kliimakokkuleppes ette nähtud kliimaeesmärkide saavutamisse. Selleks on kaitseministeeriumis mitu aastat tegutsenud ametkondadevaheline töörühm, mille ülesanne on välja pakkuda võimalusi viimase kahekümne aasta jooksul mõõtmetes mitu korda kasvanud tuulegeneraatorite püstitamiseks.

Miks üldse nõuab seadusandja tuuleparkidele kaitseministeeriumi luba? Aastal 2001, kui kaitseväe kaugmaaradarite süsteemi hakati Kellavere radari näol rajama, oli Eesti kõige kõrgema tuulegeneraatori kõrgus veidi üle 70 meetri. Praegu uuritakse kaitseministeeriumilt maapinnast tiiviku ülemise otsani ligi 300 meetrit kõrgete tuuleparkide püstitamise võimalust. Jutt on ehitistest, mis on üle kahe korra kõrgemad kui Tallinna kesklinna kõrghooned, olgu keskaegne Oleviste kirik või Swissoteli hoone.

Märksõnad

Tagasi üles