Patrik Hytönen: jäta auto koju

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

Eelmisel nädalal sai järjekordse tagasilöögi Helsingi kesklinna läbiva tunneli plaan. Tunneli idee on Helsingi poliitikuid erutanud pikka aega ning plaan on juba umbes pool sajandit vana. Selle vastu olid aga sotsiaaldemokraadid, kes on olnud pikalt kahtleval seisukohal.

Tunneli vastastelt on tulnud hulga argumente, kuid kõige mõjusam oli see, et tunneli ehitamise asemel on vaja arendada hoopis ühisveondust. Linnapea Jan Vapaavuori väitis küll, et tunnel viiks enamiku liiklusest maa alla, mistõttu saaksid bussid ja trammid vabamalt liikuda maa peal. Paraku ei veennud see opositsiooni ja tunneli ehitamise plaan pandi kalevi alla.

Eesti ja Soome vahel on näha aga suurt erinevust. Kui põhjanaabrite juures toetab enamik poliitikuid ühisveonduse arendamist ja on arvamusel, et autodega sõitmist tuleks vähendada, siis Eestis on selline suhtumine tunduvalt leigem.

Ka tavainimeste suhtumises on erinevusi näha. Näiteks Yle uudistes näidati eelmisel nädalal perekonda, kus ema loobus autoga tööl käimisest. Sellist suhtumist on näha paljudes Soome paikades, kus on toimiv ühistransport.

Eestis on aga levinud suhtumine, et ühissõidukitega sõidavad üksnes pensionärid, joodikud ja vaesed. Vahel ka lapsed, kuigi vanemad üritavad oma lapsi kurja ühistranspordi eest siiski hoida. Mine sa tea, hakkavad ka äkki vaesteks.

Maapiirkonnas on auto vajalik muidugi nii Soomes kui ka Eestis, kuid linnas igal tööpäeva hommikul ummikus istumine on inimeste enda mugavusvalik.

Lootust on näha nooremas põlvkonnas, kes on keskkonnateemadest rohkem huvitatud ega näe suures linnas elades enam nii suurt vajadust autot omada. Maapiirkonnas on auto vajalik muidugi nii Soomes kui ka Eestis, kuid linnas igal tööpäeva hommikul ummikus istumine on inimeste enda mugavusvalik.

Eestis tuleks samuti suurendada riigi investeeringuid ühisveondusse ja ühiskond peaks seda rohkem toetama. Kõige lihtsam on alustada sellest, et jäta auto koju ja sõida linnas kas bussi või trammiga. Võimalik on ka kolleegidega ühiselt ühes autos sõita.

Koos ühisveondusega peaks Eesti linnad välja ehitama ka toimivad jalgrattateed, mis on üks parimaid lahendusi inimeste liikumisaktiivsuse kasvatamiseks ja linnas autode vähendamiseks. Senikaua muutkem aga oma suhtumist ning nõudkem seda ka meie poliitikutelt.