Vootele Hansen: ka maailma keskkonnakriisist rääkides kulub ära annus kainet talupoja mõtlemist

Vootele Hansen. Foto: Peeter Langovits

Mõeldes keskkonnateemade üle, mis praegu on maailmas üks valjemalt päevakorras olev teemade-ring, on vaja pisut rahulikumat lähenemist, mitte hüsteeriat, ütles KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin» kooliõpetaja Vootele Hansen, kes oli aastatel 1994-1995 Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister.

Keskkonnakriisist rääkimine on oluline, kriis on olemas, kuid selliseid maailmalõpu jutte on kõlanud varemgi - igal ajastul on olnud oma kriisid, leiab Hansen. Mõelgem Külma sõja aastate aatomisõja hirmule, nüüdseks on see kadunud, kuid suur osa aatomirelvi on ju alles, lisas ta.

Hansen ütles, et ei ole tähele pannud, et tema õpilased rootsi tüdruku Greta Thunbergi eeskujul reedeti keskkonnastreikidel käiksid.

«Keegi ei ole oma puudumist vabandanud või põhjendanud sellel osalemisega,» märkis ta. Küsimusele, kas ta õpetajana peaks streigi tõttu puudumist põhjendatuks, vastas Hansen, et laseks noorel põhjendada seletuskirjas, miks ta sinna läheks ja kui tuuakse veenev põhjendus, oleks ta ehk ka sellega nõus.

«Seda, et noored inimesed on erinevates teemades tundlikud, oleme näinud läbi ajaloo. Lihtsalt teemad on vahetunud. Näiteks Lääne-Euroopas 50 aastat tagasi olnud tarbija ühiskonna vastasus. Needsamad (vastased - toim.) noored unustasid ära, et nende emad-isad nende vanuselt elasid kaardi- ja tšeki-süsteemi alusel ning ei saanud väga paljusid asju endale lubada, kuna asjad olid normeeritud. Muidugi on lihtne tarbijaühiskonna vastu mässata, kui esimest korda inimesed said endale lubada üht-teist.» 

Hansen meenutas, et kui tema veel keskkoolis käis ja tudeng oli - 1970. aastatel ja 1980. alguses - oli moesõna ökoloogia. Iga asi pidi olema ökoloogiline, igas väitekirjas ja mujal tuli natukene ökoloogia teemat kasutada. «Keegi lõpuks ei teadnud mis ökoloogia tähendas,» ütles Hansen. 

Intervjuud Vootele Hanseniga saate kuulata SIIT.