:format(webp)/nginx/o/2019/09/16/12564230t1hec9e.jpg)
/nginx/o/2019/09/27/12603077t1h2bc1.jpg)
Mütsatus vastu kajuti akent ja oleksin peaaegu põrandale kukkunud. Viimasel hetkel saan riiulist kinni haaratud ja jään siiski oma koisse pidama. Nelja kuni viiemeetrine laine on Antarktikasse teel olevat purjekat «Admiral Bellingshausen» terve öö küljelt küljele pillutanud. Merd on aastasadu sõidetud ja kuni sada aastat tagasi, mil lennukid kasutusele tulid, oligi see ainuke viis meretaguste maade külastamiseks ja kaubavahetuseks. Aga ajad muutuvad, kliimamuutused mõjutavad meresid ja poolaaralasid ja see omakorda mõjutab, kuidas me merd sõidame ja mida meri meile toidulauale pakub. Bellingshauseni enda kahesaja aasta taguse avastusretke jälgedes käiva eestlaste ekspeditsiooni üks eesmärk ongi neile inimtekkelistele muutustele tähelepanu pöörata. Ja nagu on öelnud National Geograficu okeonograaf Sylvia Earle: «Praegune aeg on üks halvimaid, aga ka üks parimaid, sest meil on veel võimalus [seda muuta]».