«Veel mitmed aastad hiljem nägin unes košmaare, milles segunesid fotod inimeste elunditest, kehast rebitud jäsemetel olnud tätoveeringutest ja Helsingi ülikooli praktikantide oskamatult tehtud lahangute järgsetest ning haavu lahti jätnud traagelõmblustest. Tegelikkuses oleks vajanud igaüks meist rehabilitatsiooni ja taastumist. Mõned vajaks võib-olla isegi täna veel. See osa on kahjuks korvamata.»
Nii meenutab Estonia laevahuku sündmusi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Sakarias Leppik – toona Jaan J. Leppik – raamatus «Estonia inimesed».