Galerii: kliimastreik tõi Toompeale paarsada inimest

Nädal aega tagasi alanud kampaania «Nädal tuleviku nimel» kulmineerus täna meeleavaldustega viies Eesti linnas. Täna keskpäeval oli Tallinnas riigikogu ette kogunenud paarsada inimest. 

Alates möödunud reedest kestnud kampaania «Nädal tuleviku nimel» käigus on noored üle maailma korraldanud meeleavaldusi ning keskkonna- ja kliimakriisi-teemalisi üritusi.

Mitmel pool maailmas sai nädal stardipaugu suurte massimeeleavaldustega 20. septembril, mil tänavatele tuli kokku ligi neli miljonit inimest, ent see oli põhimõtteliselt kohalike korraldajate vaba valik, kummal reedel suurem meeleavaldus korraldada.

«Mõni imestas eelmisel reedel, et kas meil unustati ära. Ei unustatud, Eestis lihtsalt otsustasime 27. septembri kasuks,» ütleb Kristin Siil. Üle maailma toimub meeleavalduste teises laines praeguse seisuga 2224 kliimastreiki, peale Eesti avaldatakse tuleval reedel meelt ka näiteks Hispaanias, Alžeerias, Portugalis, Ungaris ja mitmel pool Ameerika Ühendriikides.

Nädala jooksul korraldatavate ürituste eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kliimakriisist ja viisidest, kuidas saaks probleemi lahendamisele kaasa aidata. Üritused on suunatud üksikisikutele, ent suure meeleavalduse eesmärk on veelkord valitsuse südametunnistusele koputada.

Eesti koolinoored on streikinud alates selle aasta märtsist, kuid valitsuse osalus kliimakriisi küsimuses on jäänud pelgalt kommentaaride tasandile. «Pigem on Eesti valitsus astunud samme just vastupidises suunas. Euroopa Liidu 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki ei toetatud, selle asemel investeeritakse uue põlevkiviõlitehase näol iganenud ja surevasse tööstusesse. Näeme küll, et kaljuserv paistab, aga tundub, et valitsus tahab ikka veel otse selle poole kihutada. See näitab, et meeleavaldused ja streigid on ikka veel vajalikud ja on ülioluline, et igaüks annaks oma panuse,» sõnas Henri Holtsmeier, Tartu kliimastreikide korraldaja. 

Ürituste korraldaja Fridays For Future on ülemaailmne noorte protestiliikumine, mille eesmärk on survestada valitsusi tegutsema elukeskkonna taastamise ning kliimakatastroofi vältimise nimel. Meeleavalduste ja koolistreikidega jätkatakse seni, kuni valitsus on võtnud vastu konkreetse kava selle saavutamiseks ning asunud seda täitma.

Meeleavaldusi peeti ka Tartus, Pärnus, Rakveres ja Kärdlas.

Kliimaarutelud riigikogus 

Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjon istungil andis keskkonnaminister Rene Kokk komisjonile ülevaate Eesti kliimaeesmärkidest. Nüüdseks on komisjonis toimunud kolm kuulamist. Valitsus on kavandanud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise analüüsi arutelu 3. oktoobrile ja selle põhjal tehtud otsuse arutelud jätkuvad riigikogu komisjonides, ütles komisjoni esimees Anneli Ott. 

Komisjoni aseesimees Riina Sikkut ütles, et Eestil on tarvis riigisiseselt kõigi osalistega läbi räägitud selget plaani, kuidas kliimaeesmärgid saavutada. «Rahvusvahelised kokkulepped ja süsinikheite kvoodi kõrge hind tuleb niikuinii. Riigikogu võiks lisaks energeetikale keskenduda riigisisestes aruteludes konkreetsetele meetmetele põllumajanduses, transpordis, metsanduses ja elamumajanduses. Arvestada tuleb kõikide muudatuste sotsiaalmajanduslikku mõju,» rõhutas Sikkut.

Euroopa Liidu asjade komisjon alustas sel sügisel parlamentaarsete kuulamiste sarja, et valmistada ette otsus, millega Eesti osaleb Euroopa Liidu läbirääkimistel 2050. aasta kliimaeesmärkide üle.