Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
(+372) 507 3066

Prokuratuur sai Semilarski jälituslubadega seoses järjekordse kaotuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski volikogu istungil.
Endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski volikogu istungil. Foto: Sille Annuk

Jõustunud kohtumäärust eiranud prokuratuur sai Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kriminaalasja jälitusloaga seoses taas kohtus kaotuse, kui Tartu maakohus kinnitas oma teisipäevase määrusega taas, et prokuratuur üritab jälituslubade põhjendusi alusetult salastada.

Maakohus rahuldas Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi määruskaebuse ning kohustas juba teist korda tutvustama Semilarskile ja tema kaitsjale jälituslubasid täies ulatuses.

Samasuguse kohustuse oli prokuratuurile pannud ka juba Tartu ringkonnakohtu 31. mai määrus, millega ringkonnakohus kohustas «jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama Valvo Semilarskile ja tema kaitsjatele Lõuna ringkonnaprokuratuuri 16. oktoobri 2018 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loaga kõiki tutvustamata jäetud osi.»

Prokuratuur seda määrust tollal riigikohtus ei vaidlustanud, mistõttu määrus ka jõustus. Sellest hoolimata prokuratuur ringkonnakohtu jõustunud määrust ei täitnud, vaid koostas uue dokumendi, proovides jälituslubasid veel kord salastada.

Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNSile, et ei olnud võimalik jõustunud kohtumääruse ignoreerimist niisama jätta ning 15. augustil esitas ta uue kaebuse Tartu maakohtule.

«Tänaseks on veel ühe kohtu poolt kinnitatud, et prokuratuur proovib endale ise mängureegleid luua. Kord juba lõppenud vaidluses vaatas kohus detailselt läbi, kas prokuratuuril on põhjust jälituslubade dokumente mitte näidata, piirates sellega süüdistatava võimalusi ennast kaitsta. Vastus oli ühene – prokuratuur ei või seda teha, sest selliseid saladusi politseitöö metoodikate kohta seal ei sisaldu,» selgitas Nääs. «Nüüd jõudis samal teemal uuesti alanud vaidluses Tartu maakohus täpselt samasugusele järeldusele.»

Maakohtu määruses seisab: «Nagu kohus märkis, on ringkonnakohus varem tutvunud kõnesolevate jälitustoimingute aluseks olevate kohtumäärustega ja eriasjade prokuröri esmase loaga kohtumäärustes tekstiosade tutvustamata jätmiseks ning on pidanud kohtumääruste tutvustamata jätmist põhjendamatuks, kohustades jälitusasutust ja prokuratuuri nimetatud tekstiosasid Valvo Semilarskile ja tema kaitsjatele tutvustama.»

Kohtunik lisab, et «samamoodi on kohus ka käesoleva määruse koostamisel tutvunud kaebusega seonduvate kohtumääruste terviktekstidega ning ei ole tuvastanud, et Valvo Semilarskile ja tema kaitsjatele nimetatud kohtumäärustes osa tekstiosade tutvustamata jätmine oleks põhjendatud.»

Nääs märkis, et kui sama vaidlus eelmine kord jõustunud kohtumääruseni jõudis, siis väitis Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör ajakirjandusele, et kohus pole oma otsuses üldse öelnudki, et prokuratuur on kohustatud jälitusdokumendid kaitsjatele avalikustama.

«Tookord läks kuus päeva, enne kui prokuratuur avalikult tunnistas seda, mis mustvalgelt määruses kogu aeg kirjas oli olnud, kuid kohtumäärust täitmiseks ikka ei võtnud. Näis, mida sel korral välja mõeldakse,» lisas Nääs.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm ütles BNSile, et prokuratuur vaidlustab määruse ringkonnakohtus.

«Ei ole õige väita, et prokuratuur eiras jõustunud kohtumäärust, sest pärast Tartu ringkonnakohtu määruse jõustumist tutvustati süüdistatavale ja kaitsjale suurt osa vaidlusalusest infost, millega nad polnud varem tutvuda saanud. Kuna informatsiooni salastamise aluseid on seaduse järgi erinevaid ja neid võib olla ka mitu, siis prokuröri hinnangul ei käsitlenud ringkonnakohus oma määruses üht alust, millega on tekstist väikese osa tutvustamata jätmine meie hinnangul põhjendatud. Sellel alusel tegigi prokurör uue tutvustamata jätmise loa, mille kaitsja oodatult vaidlustas. Esimese astme kohus tegi nüüd kaitsja kaebuse osas määruse, milles kujundatud seisukoht on prokuratuuri hinnangul vaieldav. Seetõttu vaidlustame määruse Tartu ringkonnakohtus, kus prokurör põhjendab kohtule üksikasjalikumalt, miks ei saa jälituslubades varjatud infot ikkagi tutvustada,» ütles ta.

Tamme sõnul käib vaidlus üksikute lõikude üle, milles on prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti hinnangul riigisaladusena kaitstud infot ning ülejäänud jälituslubades oleva infoga ning kogu jälitustegevusega kogutud teabega on nii süüdistatav kui ka tema kaitsja saanud tutvuda.

«Selliste andmete tutvustamata jätmise või tutvustamise osas on varasemat kohtupraktikat vähe ja seega kujuneb see praktika justnimelt selliste vaidluste käigus. Praegu ei ole seadus selliste küsimuste osas üheselt tõlgendatav, aga kuna osa jälitusteavet on seaduse järgi kaitstud riigisaladusena, siis tuleb selle avalikustamisel olla väga ettevaatlik, et seda tehes ei väheneks võimalus edaspidigi jälitustegevusega tõendeid koguda,» kinnitas Tamm.

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud ning kohtuasi on jõudnud ringkonnakohtusse, kes teeb otsuse hiljemalt 5. novembriks.

Juulis loobus prokuratuur Semilarskile altkäemaksu süüdistuse esitamisest ning lõpetas altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas uurimise, kuna altkäemaksu võtmise kohta tõendeid ei leitud. Selle aasta augustis esitas ligi kaks aastat alusetu altkäemaksukahtluse all olnud endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski Tartu halduskohtule kaebuse, milles nõuab prokuratuurilt ebaõige väite abilinnapea äraostetavusest ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Augusti alguses esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Valvo Semilarskile süüdistuse eriti suures ulatuses ja korduvas toimingupiirangu rikkumises ning saatis kriminaalasja üldmenetluses kohtusse.

Tagasi üles