/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/20/12580003t1hf9e7.jpg)
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et poolel elanikkonnast on sääste ja 39 protsenti ei säästa, elukindlustus on aga veerandil.
Uuring: pooled koguvad sääste ja veerandil on elukindlustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandikul on sääste kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Veidi enam kui kümnendikul on sääste 4–12 kuu töötasu ulatuses ja vaid viiel protsendil enam kui aastase töötasu ulatuses.
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on murettekitav, et suurel hulgal Eesti inimestest ei ole sääste või on neid vaid kuni kolmeks kuuks. «Kui inimesel ei ole sääste või on neid vähe, siis ränga õnnetuse või haiguse korral on tal raske rahaliselt toime tulla. Selle riski maandamiseks on mõttekas teha elukindlustus, mis kaitseks vigastuse ja kriitilise haiguse korral, ning aitaks raske aja üle elada,» ütles Piirsalu.
Uuringust selgus, et elukindlustus on 26 protsendil elanikkonnast, sagedamini meestel, 41–50-aastastel, Põhja-Eesti elanikel, lapsevanematel ja kõrgema sissetulekuga inimestel.
Pooled elukindlustuseta eestimaalastest ei pea seda vajalikuks või pole sellele mõelnud. Ligi kolmandik pidas elukindlustust liiga kalliks, 21 protsenti ei ole jõudnud elukindlustust teha või pole leidnud sobivat ning kümnendik ei usu kindlustusse.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse äriarendusjuht Raili Reial lükkab ümber kaks elukindlustusega seotud müüti. «Uuringust selgus, et elukindlustust peetakse kalliks. Tegelikult võrdub näiteks 50 000 euro peale tehtud elukindlustuse kuutasu kahe kinopileti hinnaga, makstes umbes 10 eurot,» selgitas Reial.
Tema sõnul tuleneb teine müüt inimloomusest, kus inimesed ülehindavad enda turvalist elu. «On inimlik loota, et teiega ei juhtu õnnetusi, rasked haigused lähevad kaarega mööda või te tulete õnnetuse korral majanduslikult ots otsaga kokku, kuid paraku ei tea meist keegi tulevikku ette,» ütles Reial. «Raske vigastuse saamiseks ei ole vaja ronida kaljudel ega sõita autorallit. Õnnetusse võib sattuda ka kodust väljumata. Tervise Arengu Instituudi uuring näitab, et suurem osa õnnetusi toimubki turvaliste koduseinte vahel ja ka haigused ei ole üksnes eakate mureallikas,» kommenteeris elukindlustuse tegemise tähtsust Reial.
Elukindlustus aitab perel rahaliselt toime tulla, kui üht pereliiget peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm. Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et säästa neid rahalistest raskustest. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma ühe pereliikme sissetulekuta oleks üle jõu käiv.
Juulis valminud uuringu «Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse» veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18–64 eluaastat.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.