Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rootsi keskkonnakaitsja kiidab Eesti loodust (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Äsjase Matsalu loodusfilmide festivali žüriise kuulunud Rootsi bioloog Lennart Gladh leiab, et loodusfilmidega tuleb vaatajaid emotsionaalselt liigutada, aga ka tõsta nende keskkonnateadlikkust.
Äsjase Matsalu loodusfilmide festivali žüriise kuulunud Rootsi bioloog Lennart Gladh leiab, et loodusfilmidega tuleb vaatajaid emotsionaalselt liigutada, aga ka tõsta nende keskkonnateadlikkust. Foto: Lilli Tölp

Eesti iseseisvuse taastamise aegu ja hiljemgi käis meil palju konsultante, kuid tegelikult oli oluline neist vaid mõne panus. Rootslane Lennart Gladh paistis silma ka selle vähemuse seas, sestap oli väike vestlus Postimehe tarvis möödapääsmatu. Meenutasime aegu, mil sai alguse tema töö Eesti looduse heaks: tegime sel ajal aktiivselt koostööd.

Arusaam, et vabakaubandus lahendab kõik probleemid, eluaegse keskkonnakaitsja arvates ei tööta. «Me ei tea tihti, kuidas me igapäevased ostud mõjutavad kaugeid maid, kuid see mõju on suur. Selline võõrandunud kaubandus süveneb ka lõhet linnade ja maapiirkondade vahel. Elutähtsad asjad – toit, puit, Rootsis isegi energia – toodetakse suuresti maapiirkondades. Linnades on tarbijad, kuid miskipärast ka raha koguneb linnadesse. Senised toetused ei tööta, pigem peaks toit ja muu maal toodetu maksma oma tegelikku hinda.»

Tagasi üles