Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Tare taasavamine külastajatele. Esimesena lastakse pidulikult üle läve juubilar Rita Kadilkina.
Eesti Tare taasavamine külastajatele. Esimesena lastakse pidulikult üle läve juubilar Rita Kadilkina. Foto: Krimmi eestlaste ühendus

Krimmi eestlased remontisid EKRE poliitiku Jaak Madisoni kogutud raha abil Eesti Tare, mille saab nüüd uuesti avada 19. sajandil sinna elama kolinud eestlaste muuseumina.

Krimmi põhjaosas Krasnodarka külas asuva Eesti Tare remondi lõppu tähistasid kümned kohalikud eestlased peoga pühapäeval. Ühtlasi tähistati Eesti Tare ja eestluse hoidja Rita Kadilkina 80. sünnipäeva.

«Meil on väga hea meel, et õnnestus ühiste jõududega taastada Eesti Tare,» ütles Krimmi eestlaste ühenduse juht Olga Skriptšenko-Salman. «See maja ühendab sadu Krimmis elavaid eestlasi ja me loodame, et see muutub koduseks kohaks ka eestlastele kodu-Eestist.»

Eesti Tareks kutsutakse kunagises Krimmi eestlaste ühes suuremas külas Kontsi-Šavvas (tänapäeval Krasnodarka) asuvat maja, mille ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000ndate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Pikapeale muutus maja Krimmi eestlaste ajaloo muuseumiks. Tare hoovis asub ka mitu mälestusmärki kohalikele eestlastele, kes rändasid Eestist Krimmi Keisri-Venemaa ajal, 19. sajandi 60. aastatel. Pühapäevasel taasavamisel viibis ka kunagi samas majas elanud eestlanna Galina Talberg.

Kaks aastat tagasi sügisel kirjutas Postimees Eesti Tare katuse lagunemisest, mille peale Jaak Madison algatas rahakorjamise, et tare päästa. Madison on pärit Järvamaa külast, kust rännati omal ajal Krimmi.

Eesti Tare avamisele järgnenud kontsert Krasnodarka küla klubis.
Eesti Tare avamisele järgnenud kontsert Krasnodarka küla klubis. Foto: Krimmi Eestlaste ühendus

Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastuplatvormi Hooandja abil raha kogunud Madison sai katusevahetuseks kokku 4000 eurot, mille ta andis tänavu aasta algul Kiievi Eesti saatkonnas üle Krimmi eestlaste esindajale. Krimmi eestlased, kes ise kogusid remondiks meie rahas tuhat eurot, tänavad peale Madisoni abi eest veel Tartu ettevõtjaid Madis Soodlat ja Külli Kella.

Ühiselt kogutud raha eest vahetati Eesti Tarel katus ning parandati elektrisüsteemi ja välisfassaadi. «Seda oli rohkem, kui julgesin algul selle summa eest oodata,» ütles Madison. «Sealne kontakt saatis mulle juba mai keskel korraliku tabeli kõikide kuludega, nii et rahakasutus on olnud kenasti kontrollitud ning natukene jäi isegi üle Eesti Tare jooksvate kulude katteks.»

Eesti Tare kuulub praegu Moskvas sündinud eesti päritolu Sergei Reinsalule, kes tudengina sattus 2005. aastal Krimmi Krasnodarka külasse, vaimustus kohalike eestlaste plaanist taastada ajalooline eestlaste maja ning ostis selle viimaselt omanikult välja.

Eraisikule kuulumise tõttu ei saanud Eesti Tare kordategemiseks taotleda raha riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Poliitilistel põhjustel keeldub Lääne-Euroopas elav Reinsalu sõitmast Venemaa koosseisu läinud Krimmi, et vormistada maja üleandmine näiteks sealsele eestlaste ühendusele või omavalitsusele.

Krasnodarka külas elab veel mitukümmend eestlaste järeltulijat, kellest eesti keelt räägivad üksikud. Krimmi eestlaste ühendusel on mõte arendada külaturismi ning avada Krasnodarkas väike võõrastemaja, et tutvustada küla eestlaste ajalugu ja müüa eesti suveniire.

Eesti Tare kordategemisest käis reportaaži tegemas ka Venemaa riiklik telekanal Rossija. Krimmi kohalikes uudistes näidatud reportaaži toon oli kohalike eestlaste suhtes sõbralik, Jaak Madisoni kui rahakogujat telesaates ei mainitud.

Tagasi üles