Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Video: Ratas, Kokk ja Solman andsid valitsuse tegemistest aru Läänemaal palvemaja ees

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riina Solman, Jüri Ratas, Rene Kokk valitsuse pressikonverentsil 26.09.2019
Riina Solman, Jüri Ratas, Rene Kokk valitsuse pressikonverentsil 26.09.2019 Foto: Kuvatõmmis

Valitsuse tänane istung toimus Läänemaal Põgari-Sassi külas Mäevalla palvemajas. Sellele järgnenud pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ning rahvastikuminister Riina Solman. 

Läänemaal toimuv pidulik istung märkis 75. aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest. 1944. aasta 22. septembri õhtul pidas Otto Tiefi valitsus viimase istungi, mis toimus Läänemaal, samas palvemajas.

Valitsus andis eile riigikogule üle 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Tänasel kabinetiistungil otsustas valitsus eraldada valitsuse 2019. aasta reservfondist Narva Aleksandri kiriku ehituseks 844 000 eurot. 

Pressikonverentsil uuriti Keskerakonna juhilt, peaminister Jüri Rataselt, miks loobus erakond valijatele antud lubadusest hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvaba ning tõsta vanaduspensionäridele täiendavalt tulumaksuvabastust 750-euroni. 

Et järgmisest aastast peaks keskmine vanaduspension tõusma 528 eurole, tuleb tulumaksuvaba 500-euro ületava summa pealt maksta tulumaksu.

Ratas tõdes, et valimisplatvormis oli ka Keskerakonna soov tõsta erakorraliselt pensione. Ta nentis, et sellest, mis suudetakse kokku leppida ning mis on rahalised võimalused, tuleb valitsusel leida parim lahendus. «Eks me vaatame sellele uuesti otsa järgmisel aastal,» libas Ratas. 

Küsimusele, kas valitsus arutas tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, vastas Ratas jaatavalt. 

Samuti selgitas keskkonnaminister Rene Kokk maamaksustamise teemat, öeldes, et alles algas protsessi väljatöötamine. «Maa korralise hindamise meetmete ja kavadega on plaanis minna valitsusse alles 2020. aasta jaanuaris-veebruaris.»

Ta lubas, et maaomanikel ei ole põhjust karta kuuekordset maamaksu tõusu. «Ei ole võimalik inimestele tekitada üleöö kohustus, mida nad kanda ei jõua.»

Keskkonnaministri idee järgi võiks maade hindamine toimuda edaspidi regulaarselt iga nelja aasta järel. 

Tagasi üles