Trahvi asemel ootamise valinud kiiruseületaja: «Lahe ettevõtmine!»

«See rahunemispaus on täitsa mõistlik lahendus,» lausus 28-aastane Rauno, kes valis rahatrahvi maksmise asemel tee ääres ootamise.

«Valisin selle variandi, sest see ettevõtmine tundub lahe! Eksisin, ületasin lubatud kiirust – läksin liiklusvooluga kaasa,» lausus Rauno ja lisas, et kahetseb oma tegu.

Lapsega hambaarstile kiirustanud ema, kes valis samuti rahunemispeatuses seismise, ütles, et oleks hiljaks jäänud igal juhul. «Kui oleksin valinud trahvi, siis oleksin pidanud ikkagi 15 minutit politseiautos istuma ega poleks jõudnud,» ütles ema.

Kella kümnese seisuga oli 16 kiiruseületajast valinud tee ääres seismise üheksa. 

Ta sõitis enda sõnul püsikiirushoidjaga ega ületanud kiirust. «Ma ei tea, kuidas see juhtus! Pean siin nüüd 45 minutit ootama.»

Politsei- ja piirivalveameti innovatsiooninõunik Elari Kasemets lausus, et meede võeti kasutusele, sest liikluses hukkunute arv pole viimastel aastatel vähenenud.

«Tegime autojuhtidega intervjuusid, millest selgus, et autojuhid ei pea kiiruse ületamist probleemiks. See on aktsepteeritud sotsiaalne norm: linnas sõidetakse 10–15 kilomeetrit tunnis kiiremini, maanteel 20–30 kilomeetrit tunnis. Ent just kiirus määrab õnnetuse hetkel surma saamise tõenäosuse või vigastuste raskuse,» ütles Kasemets.

Rahatrahv tema sõnul enam ei mõju. See tuleb meilile nagu teisedki arved ja see unustatakse. Küll aga häiris intervjueeritavaid menetluse ajal politseiautos veedetud aeg. 

Kolmetunnise kiirusemõõtmise jooksul pidas politsei kinni 19 kiiruseületajat. Neist 17 oli eelnevalt karistamata ehk neil oli võimalik valida tee ääres seismine. Nende seast kümme jäi tee äärde rahunema.

 «Nemad on olnud ääretult positiivselt meelestatud,» kommenteeris Kasemets, «neile meeldis meie julgus midagi uut proovida ja see, et me ei püüa inimeste käitumist ainult trahvihirmuga mõjutada.»

Alates tänasest katsetab politsei- ja piirivalveamet valitud kohtades ja piiritletud ajal kiiruseületajate trahvimise asemel ootama panemisega. Täna hommikul pidid liigselt kiirustanud autojuhid rahunema Tallinna–Rapla maantee ääres.

Kiiruseületaja saab tee ääres seista 45 või 60 minutit ja lähedal olev kõigile liiklejatele nähtav ekraan näitab, kui palju on vaja veel seista.

Eile kirjutas Postimees, et alates tänasest võib kiiruseületajaid trahvi asemel oodata rahunemispeatus. See tähendab, et kiirust ületanud autojuht saab lähinädalatel valida, kas maksab trahvi või ootab tee ääres vastavalt rikkumise tõsidusele kas 45 või 60 minutit. Vabadus valida trahvi või ootamise vahel on ainult teatud päevadel ja valitud kohtades, millest PPA avalikkust ette ei teavita.

Kui autojuht ületab kiirust ja politsei selle fikseerib, siis kutsutakse ta tee äärde. Seal saab ta valida kahe võimaluse vahel, millest üks on rahatrahv ja teine on jääda tee äärde seisma, ehk siis maksta oma ajaga.

Need, kes ületavad kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, ootavad 45 minutit, ja need, kelle kiiruseületus on 21–40 kilomeetrit tunnis, ootavad vastavalt 60 minutit. Suurema kiiruseületuse korral järgneb juba tavapärane trahv ja menetlus. Rahunemispeatuse võimalus on vaid neil, kel varasemad karistused puuduvad. Kes on eelnevalt politsei huviorbiiti jäänud, peab igal juhul trahvi maksma.

Tegemist ei ole veel kindla meetmega, vaid ühega politsei- ja piirivalveameti lähiajal käiku minevatest käitumisteaduslikest eksperimentidest, mille eesmärk on inimkesksema lähenemise abil muuta eestlaste liikluskäitumist, kus kiiruse ületamine on sotsiaalne norm.