Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Els Heinsalu: välistav eestlaseks olemine (8)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pass. 
Pass. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Mina näiteks olen eestlane. Minu abikaasa on itaallane. Kui meie lapsele Eesti ID-kaardi tegemisel küsiti minult lapse rahvuse kohta, siis vastasin ma «eesti ja itaalia». Mulle tundus selline vastus mõistliku ja loomulikuna. Ametnikus tekitas see vastus aga pahameelt.

«Ma küsisin rahvuse, mitte kodakondsuse kohta,» turtsatas ta mulle. «Kodakondsust saab kaks olla, rahvust üks.»

Jaa, ma tean ise ka, et rahvus ja kodakondsus on kaks erinevat asja. Ja et täisealiseks saamisel peaks minu ja minu abikaasa lapsed valima, kas nad tahavad Eesti või Itaalia kodakondsust. Aga seda ma küll ei teadnud, et juba sünnist alates peaksid nad (või siis mina nende eest) valima, mis rahvusest nad on.

Aga mis rahvusest nad siis on?

Märksõnad

Tagasi üles