E-tervise käivitamine jäi toppama

Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku ülemõde Kaidi Traumann on läbinud digitaalse terviseloo kasutamise koolituse. Foto: Andres Teiss

Meditsiiniasutuste töö digitaliseerimiseks mõeldud infosüsteem e-tervis peaks töötama juba aasta algusest, ent enamik haiglaid pole sellega veel ühinenud.

E-tervis on infosüsteem, mis ühendab digitaalse terviseloo, digitaalsed pildid ja digitaalse registratuuri. E-tervise abil peaks nii arstid kui ka patsiendid saama suure hulga vajalikke toiminguid ära teha arvuti teel ning sedasi aega ja raha säästa.

Praegu on aga jõutud alles nii kaugele, et beetatestimisel on patsiendiportaal, kust patsient saab vaadata oma haiguslugu ja muud talle vajalikku infot. Beetatestimine tähendab, et süsteem pole veel valmis ja uuritakse, kas ja kuidas peab seda veel parandama.

E-Tervise Sihtasutuse juhatuse liige Madis Tiik selgitas, et sügisel andis patsiendiportaali tarkvara tootja välja parandatud platvormi, sest eelmises versioonis olid sees lubamatud turvavead.

Samal ajal käivitas sihtasutus beetatestimise, et vabatahtlikud kasutajad saaksid teha oma ettepanekuid portaali sisu ja välimuse osas – näiteks suurendada mõne kirja suurust, muuta värvi või muud seesugust. Beetatestimises saavad osaleda kõik soovijad ja Tiik loodab, et veebruari teiseks-kolmandaks nädalaks on see läbi ning patsiendiportaali saab kasutusele võtta.

Eeltöö enamikul tehtud

Ida-Tallinna keskhaiglas on selle arendusjuhi Peeter Rossi sõnul kõik süsteemiga liitumiseks vajalikud ettevalmistused tehtud ja haigla e-tervisega ühinemiseks valmis, ent suurt kasu sellest veel lõigata ei saa.

Nimelt saavad patsiendid ja arstid üleriigilisest süsteemist kasu alles siis, kui on võimalik näha ka kõigis teistes haiglates tehtud uuringuid.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on nii digitaalse terviseloo, digitaalsete piltide, digitaal­se registratuuri kui ka digitaalse retsepti projektide tehnilised lahendused valmis.

Lepingud tervise infosüsteemiga ühinemiseks on sõlminud kõik Eesti suured raviasustused, kus töötab 85 protsenti kõikidest Eesti arstidest ja õdedest.

Tegelikult kasutavad e-tervist praegu aga ainult Ida-Tallinna keskhaigla ja Järveotsa tervisekeskus. Ülejäänud ootavad andmekaitseinspektsioonilt luba süsteemiga liituda ja see kasutusele võtta.

Luba delikaatseid isikuandmeid töödelda pole ülejäänud haiglatel aga seetõttu, et enne neid pidi vastava loa saama sotsiaalministeerium, kes sai oma loa kätte alles 18. septembril. Alles seejärel said ka teised meditsiiniasutused luba taotlema hakata ja andmekaitseinspektsioon pole veel jõudnud enamikule lubasid kätte anda.

«Eks ma oleksin loomulikult lootnud, et 1. jaanuarist on kõik haiglad ühinenud,» ütles Peeter Ross.

«Aga nagu mis tahes IT-projektiga ei ole ka sellega niimoodi, et paned juhtme stepslisse ja kohe hakkab tööle,» nentis Ross. Tema sõnul on tegemist suure ja keerulise ettevõtmisega, kuhu on kaasatud palju osalisi – haiglad, sotsiaalministeerium, perearstid ja haiglate liit.

Madis Tiik avaldas lootust, et kevadeks on tervise infosüsteemiga liitunud ja vajalikud load saanud juba kõik tervishoiuasutused ja süsteem hakkab korralikult tööle.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill tõdes, et eelmisel aastal tehti ära vajalikud eeltööd digiloo, digiregistratuuri ja digipiltidega ühinemiseks ning tehniliselt on haigla liitumiseks valmis.

Praegu taotleb haigla andmekaitseinspektsiooni luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks. «Loodame selle saada järgmise nädala alguseks ja seejärel hakkame süsteemiga ühinemist korraldama,» ütles Lill. Kui kaua e-tervisega liitumine aega võtab, ei osanud Lill öelda.

Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla IT-juhi Indrek Kuuse sõnul on Lõuna-Eesti haigla personal digiloo kasutamiseks koolitatud, praegu oodatakse tarkvaratootjalt programmi uuendust, et saaks haiguslugusid elektrooniliselt saatma hakata. «Kõige optimistlikum prognoos oleks kuu aega, aga võib minna ka kauem,» sõnas Kuusk.

Digiretsept tuleb sügisel

Tervise infosüsteemist eraldi, kuid siiski sellega seotuna, viiakse ellu digiretsepti projekti, mis peaks digitaalseks muutma retseptide väljastamise ja apteegile saatmise ning hiljem ka haigekassale arve saatmise, ent selle lahenduse käivitamisega on aega 1. septembrini, märkis projekti eest vastutav haigekassa juht Hannes Danilov.

Danilov avaldas lootust, et haigekassa saab oma projekti õigeks ajaks valmis, ent midagi kindlalt lubada ta ei julgenud, sest tegu on keerulise ettevõtmisega, millega peavad ühinema kõik apteegid ja haiglad.

Elektrooniline infosüsteem hõlbustaks nii patsiendi kui ka arstide elu

Digitaalne terviselugu
Patsiendi terviseprobleemide ja nende lahendamiseks astutud sammude register. Sisaldab haigusloo lühikirjeldust, retsepte, saatelehti jms.
Patsient saab põhjaliku ülevaate, kuidas nii meditsiini- ja riigiasutused kui ka teised digitaalse terviseloo kasutajad tema kohta käivaid andmeid kasutavad.

Digitaalne registratuur
Projekti eesmärk on luua keskse juhtimisega süsteem, kust patsient saab korraga näha kõigi Eestis tegutsevate meditsiinitöötajate vastuvõtuaegu ja järjekordi. Tekib võimalus võrrelda sama eriala arstide järjekordi ja valida endale sobivaim variant. Erialaarsti vastuvõtule saab digitaalselt registreeruda arvuti kaudu juba perearsti juures.

Digitaalsed pildid
Arst saab patsiendi meditsiinilisi fotosid, röntgenipilte ja videoid vaadata kõikjal. Tekib mugav ja kiire võimalus võrrelda vanu pilte uutega ning väheneb vajadus teha liiga palju fotosid. Patsiendil avaneb parem võimalus saada oma haigusloo kohta teise arsti arvamus. Kättesaadavamaks muutub kaugdiagnostika.

Digitaalne retsept
Asendab käsitsi kirjutatud paberretsepti, välistades käekirja mittemõistmisest tulenevad vead. Patsient ei pea enam paberretsepti apteeki viima ning korduvretsepti saamiseks ei pea uuesti arsti juurde minema. Arst saab vaadata, milliseid ravimeid on patsient varem tarvitanud ning kas patsient on ravimi välja ostnud.