Ulmefilm neile, kellele ei meeldi ulmefilmid

Brad Pitti kangelane tegeleb filmis «Tähtede poole» omaenese motiivide lahtimõtestamisega. Foto: Kaader filmist

Kosmoseavarusi kaardistama saadetud kuulus astronaut (Tommy Lee Jones) haihtub jäljetult. Kuusteist aastat hiljem tabavad planeeti Maa salapärased energiapursked, mis ähvardavad kogu inimkonna tulevikku. Sõjavägi hakkab kahtlustama kadunut. Suure saladuskatte all värvatakse appi tema poeg, major Roy McBride (Brad Pitt), kes peab isaga kontakti otsima.

Lavastaja James Gray on pendeldanud kogu oma karjääri eri žanrite vahet. Ka tema viimane töö, tõsielul põhinev «Kadunud linn Z» tegeles tundmatusega. Seda küll 1920. aastate Amazonase vihmametsades, kus maadeavastajad müütilist linna otsisid. Seekord on nii ruumilised mastaabid kui ka olemuslikud küsimused suuremad. Kas me oleme universumis üksinda? Selgub, et just sellele inimkonda lõputult paeluvale küsimusele seilas vastust otsima ka peategelase isa.

Gray tegelaste emotsioonidest kergelt distantseeritud lavastajakäekiri on suures jaos otsiv ja mõtlik. «Tähtede poole» on täidetud napi dialoogi ja rohkete vaikustega, mida katkestavad peamiselt peategelase mõtisklused. Need meenutavad samuti kadunud koloneli otsima sõitnud sõduri monolooge Francis Ford Coppola kuulsas «Tänapäeva apokalüpsises», mille ristand Stanley Kubricku «Kosmoseodüsseiaga» Gray film näiliselt ongi.