Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Erkki Koort: Kosovo – püssirohu lõhn ja killustik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kosovo lahinguväli, millel on tugev mõju serblaste identiteedile seal 1389. aastal toiminud lahingu tõttu. Korruptsiooni ning varguste tõttu jäid taamal paistva elektrijaama korstnad ilma puhastusseadmeteta.
Kosovo lahinguväli, millel on tugev mõju serblaste identiteedile seal 1389. aastal toiminud lahingu tõttu. Korruptsiooni ning varguste tõttu jäid taamal paistva elektrijaama korstnad ilma puhastusseadmeteta. Foto: Erkki Koort

Kosovoga on tugevasti seotud ​nii kosovlaste/albaanlaste kui ka serblaste identiteet. Lahinguväljale, kus serblased kaotasid 15. juunil 1389 lahingu türklastele, on püstitatud vaatetorn, millest püütakse hoida eemal nii Serbia kui ka Kosovo enda marurahvuslasi. Vähemalt mõnda aega oli mälestussambal politseivalve. Kui ma selle lahinguvälja hõngu nuusutasin, tungis ninna suits. Mitte suurtükkidest, vaid lähedal asuvast pruunsütt põletavast elektrijaamast, mille korstnatelt hoolduseks maha võetud filtrid müüs kellegi kuri käsi vanarauaks.

See iseloomustab Kosovo argipäeva: vanad vastuolud ning uued probleemid segavad riigi toimimist. Seda nii riigis endas kui ka rahvusvaheliselt. Suuresti tänu USA presidendi Bill Clintoni valitsuse toetusele võimalikuks saanud Kosovo iseseisvus on ka pretsedent rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel. Mäletatavasti oli just Kosovo eeskuju Venemaal varnast võtta, kui 2008. aastal tunnustati Gruusiast eraldunud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Nende kahe sündmuse vahele jäi pool aastat.

Tagasi üles