/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/09/22/761874t1hada1.jpg)
Eesti välisministeerium mõistis hukka Venemaa välisministeeriumi eile Twitteris avaldatud ajalooliselt ebatõesed väited, mille kohaselt vabastasid Nõukogude Liidu väed Eesti Vabariigi Natsi-Saksamaa käest.
Välisministeerium: Venemaa jätkab nõukogude kuritegude pisendamist (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi mõistame hukka Venemaa välisministeeriumi korduvad katsed õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Britta Tarvis.
Ta märkis, et Eesti Vabariik ei osalenud Teises maailmasõjas ning kannatas nii Natsi-Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni all.
«Nõukogude Liit ei vabastanud Eestit, vaid okupeeris meid pea viiekümneks aastaks. Oleme sügavalt nördinud, et Venemaa jätkab ajalooliste ebatõdede levitamist ning nõukogude režiimi erinevate kuritegude pisendamist,» ütles Tarvis.
Ta lisas, et Eesti Vabariik aga ei alistunud kunagi ja vastupanu eri vormides kestis iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Vene välisministeerium vahendas eile, 22. septembril Twitteri vahendusel mitmeid saatkonna eestvedamisel Eestis korraldatud üritusi, millel tähistati «Tallinna vabastamise 75. aastapäeva».
Moskvas korraldati eile Tallinna vallutamise 75. aastapäeva tähistamiseks ilutulestik.
Nõukogude väed jõudsid 22. septembril 1944 Tallinnasse ning Moskva nimetab seda päeva Tallinna vabastamise aastapäevaks. Eestis tähistatakse 22. septembrit vastupanuvõitlemise päevana, kuna just sel päeval 75 aastat tagasi kukutasid nõukogude väed Eesti seadusliku valitsuse.
18. septembril 1944 nimetas presidendi ülesandeid täitev Jüri Uluots ametisse koalitsioonivalitsuse, mida juhtis Otto Tief. See valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust käimas olnud sõjas.
22. septembril 1944 lehvis Pika Hermanni tornis Eesti sinimustvalge lipp ning Saksa väed olid pärast kokkupõrkeid eestlastega linnast juba lahkunud.
Samal päeval hõivasid Punaarmee üksused Tallinna. Pika Hermanni torni heisati punalipp ning algas Nõukogude Liidu järjekordne okupatsioon Eestis.