Saaremaalt leiti kuninglik kuldehe

Selliseid kullast kaela- ja käevõrusid peetakse Skandinaavia noorema rooma rauaaja (200–400 pKr) leidudeks. Foto: Marika Mägi

Kogemused, intuitsioon ja parasjagu õnne juhatasid arheoloogiadoktor Marika Mäe Saaremaal 1700 aasta vanusele ohverduspaigale, kust muude põnevate leidude hulgas tuli päevavalgele Baltimaades unikaalne võru, mille otsas kullast maopea. Need ehteleiud muudavad märkimisväärselt senist käsitlust meie ajaarvamise esimestest sajanditest Saaremaal ja Eestis.

8. septembri keskhommikul kajas ühel Saaremaa väljal rõõmuröögatus, mis lähikonnas viimse kui linnu lendu peletas. «See oli päris korralik sõjahüüd, mis üle metsade kajas,» ütleb tosin aastat detektoriga töötanud Jegor Klimov.

Kõrvale lükatud mullakihi alt paistis ahvatlev kollane helk, mis vähesed inimesed külmaks jätab. See oli kuldne punkt arheoloogilisele inspektsioonile, mille käigus avastatud ohverduspaigast kaevati välja üle 70 muistse eseme või esemekatke. Nende hulgas oli kohalikke luksuslikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga. Samuti skandinaaviapäraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste.