Päevatoimetaja:
Margus Martin

Riigi päitsed võivad hoiu-laenuühistutele lõpu teha (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hoiu-laenuühistud püüavad olla abiks neile eraisikutele ja ettevõtetele, kellele pangad laenu ei anna.
Hoiu-laenuühistud püüavad olla abiks neile eraisikutele ja ettevõtetele, kellele pangad laenu ei anna. Foto: Eric Gaillard/Reuters/Scanpix

Rahandusministeeriumis on viimase paari aastaga valminud plaan, kuidas hoiu-laenuühistud parema kontrolli alla saada. Järelevalve on vajalik, sest turul leidub ühistuid, mis on algsest kommuunipõhise hoiustamise ja laenamise ideest kõrvale kaldunud ning tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil. Ühistute tegevust reguleerib küll seadus, kuid kuna kontrollijad on ühistu liikmed ise, siis on tegutsemiseks antud suhteliselt vabad käed.

Kui pankade hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses, siis ühistutel enamasti tagatis puudub. Erand on ühistute liidu loodud fond, millega tagatakse viie liikme, Kambja, Kehtna, Põlvamaa, Saaremaa ja Maaelu Edendamise Ühistu liikmete hoiused kuni 20 000 euro ulatuses. Kõigi teiste ühistute liikmete hoiused on aga garanteerimata.

Tagasi üles