/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/22/11886567t1h8294.jpg)
Mais, juunis ja augustis võetud veeproovid andsid märku, et Ääsmäel on probleeme vee puhtusega – kolilaadsete bakterite näitajad ületasid normi ja see puudutas ka sealset kooli ja lasteaeda, kirjutab Harju Elu.
Kolibakterid kimbutasid Ääsmäe lasteaeda ja kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ääsmäe piirkonna veevarustus tuleb põhjaveest. Seal on kasutusel kaks ordoviitsium-kambriumi veekihi puurkaevu,» selgitas Saue valla vee-ettevõtte AS-i Kovek juht Aare Sõer. Vett pumbatakse 80 meetri sügavuselt. Puurkaevud rajati 1970. aastatel.
«Nendest üks rekonstrueeriti 2013. aastal. Teist me kasutame varukaevuna, kui põhikaevuga peaks midagi juhtuma,» rääkis Sõer.
Ääsmäe koolis ja lasteaias tehakse rangemat veekontrolli, kui inimeste kodudes. Häirekell hakkas kõlama 15. mail, kui lasteaiast võetud analüüsis oli kolilaadsete bakterite leid. Üks ühik 100 milliliitri kohta. Normi järgi peab see näit joogivees olema null.
«Peale veetorustikest vee läbilaskmist, kus vesi lasti hüdrantidest välja, lasteaias see näit kadus. 13. juuni analüüsis oli tulemus null,» hingas Sõer kergendunult.
Samal päeval Ääsmäe põhikoolist võetud proovis oli kolilaadsete bakterite näitaja aga kaks. «See ei ole fekaalne koli, mis tuleneb põhjavee reostamisest. Ääsmäel on kolilaadsed bakterid. Täpselt ei teatagi, kust nad pärinevad. Arvatakse, et nad võivad tulla ka täitsa puhta põhjaveega. Lihtsalt teatud tingimustel nagu soe suvi ja väike veetarbimine hakkavad nad torustikus paljunema,» arvas Sõer ja lisas, et mingit ohtu nad endast ei kujuta. «Avalikus ujulas käies satub inimese organismi taolisi asju palju rohkem,» rahustas Sõer.
Et Ääsmäe kooli vesi korda saada, tehti koolimajas 9.–12. augustini siiski klooriblokaad. «Aine nimi on naatriumhüpoklorit. See on kloorilõhnane vedelik, mida kasutatakse nii veemahutite, torustike kui ka vee enda desinfitseerimiseks,» täpsustas Sõer. «Kooli torustik täideti selle suhteliselt kange kloorilahusega. Seda lasti mõningad päevad seista ning seejärel pesti torud puhta veega läbi ja võeti uus proov,» meenutas Sõer.
Kordusproov võeti 21. augustil. «Kummalisel kombel oli kordusproovis kolilaadsete bakterite arv kolm,» ütles Sõer. «Järgmine analüüs võeti 2. septembril. Siis oli kolilaadsete bakterite näit koolis null.»
Praegu on käsil järelmäng. «Kõikides veetöötlusjaamades on meil dosaatorpumbad, mida me kasutame hädajuhtumi korral. Siis pannakse kogu asulasse minevasse vette kloori. Eesmärk on see, et kloorisisaldusega vesi hävitab soovimatud bakterid,» selgitas Sõer.
«Ääsmäe koolimaja veetorustiku desinfitseerimine ei aidanud. Kolilaadne bakter tuli kuskilt kooli piirkonnast. See võis olla näiteks tänavatorustikus, kus nad kasvama on läinud. Kuna sinna nii lihtsalt enam ligi ei saa, tuli kloori dosaatorpumbaga anda kõigile,» lisas Sõer.