Galerii: keskerakondlased tulid kokku, Ratas rääkis maksude muutmisest

Täna toimus Tallinna Tehnikaülikooli Mektory keskuses Keskerakonna volikogu, kus teiste seas pidas kõne ka peaminister Jüri Ratas. 

Erakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsus on jõudnud riigieelarve kokkupanekuga lõpusirgele. Tema sõnul on valitsusel uue nädala teisipäeval plaanis heaks kiita riigieelarve eelnõu.

Avalikuks saab see kolmapäeval, misjärel esitatakse see arutamiseks riigikogule. Enim panustatakse tema sõnul siseturvalisusesse, haridusse ja meditsiini. Ratas tuletas kuulajatele meelde, et enne valimisi lubasid nad erakorralist pensionitõusu.

Lisaks rääkis ta taas, et on vaja muuta tänast maksusüsteemi. Ta loetles probleeme, mida tema hinnangul maksusüsteemi muutmisega tasandama tuleks hakata: töö- või tööjõupuudus maapiirkondades, aastate jooksul toimunud väljaränne, suur suhtelise vaesuse määr ja ebavõrdsus. Kuidas neid probleeme maksudega lahendada, ta välja ei toonud. 

Jüri Ratase kõne täismahus: 

«Austatud volikogu liikmed!

Lugupeetud erakonnakaaslased!

Head külalised!

Koos Riigikogu sügisistungjärguga 9. septembril algas ka uus poliitikahooaeg. Suvekuud möödusid tänavu väga kiiresti ning isegi harjumatult elava poliitilise debati tähe all. Ühest küljest kulus palju aega ja tähelepanu mõningatele ebaõnnestunud väljaütlemistele või tegudele, aga teisest küljest tegeles valitsus väga sisulise tööga. Mulle teeb rõõmu, et oleme üha rohkem keskendunud tõsistele aruteludele ning endale koalitsioonileppes püstitatud eesmärkide elluviimisele.

Väga olulise teemana nii Eesti kui ka terve maailma tulevikku silmas pidades oleme valitsuse moodustamisest alates tegelenud kliima- ja energeetikaküsimustega, mis kampaaniaperioodil said üsna vähe tähelepanu. Ühelt poolt on meie elektritootmine toetunud põlevkivi põletamisele, millega kaasneb suur keskkonnajalajälg. Teisest küljest on energeetikasektoris hõivatud tuhanded inimesed, kelle peredele peame säilitama globaalsetest muutustest hoolimata töö ja sissetulekud.

Samas on selge, et peame keskkonnateemades haarama initsiatiivi ning nendega tõsiselt tegelema. See on meie kohustus oma koduplaneedi ja tulevaste põlvede ees. Vaid nii saame olla neis küsimustes eestvedajaks ja uuendustest maksimaalselt kasu lõigata. Peame küsima, mida need muutused kliimas, kliimapoliitikates, majanduses ja inimeste suhtumises Eesti jaoks tähendavad? Samuti seda, millised võimalused neis peituvad ning kuidas ületada sel teel seisvad raskused?

Lisaks numbrilistele analüüsidele peame muutustest ja hädavajalikest uuendustest ühiskonnas ka päriselt rääkima, sest suured arengud nõuavad, et meie ühiskond oleks nendeks valmis. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame üleminekuga hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema.

Valitsus moodustas kliimateemade fookusesse seadmiseks kliima- ja energiakomisjoni, mille esimesel kokkusaamisel saime ülevaate Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimalustest. Lõplik analüüs meie võimaluste kohta valmib septembrikuu lõpuks, aga juba praegu on teada, et see nõuab meilt lähematel kümnenditel investeeringuid pea 17 miljardi euro eest, millest riigi osa on umbkaudu viis ning erasektori kanda jääb üle 12 miljardi. Meil tuleb leida lahendused, millistest vahenditest neid investeeringuid teha ning kuidas neist hiljem enim kasu lõigata.

Samuti korraldasime koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga 13. septembril väga eduka kliimakonverentsi, kus meie tuleviku ja võimaluste üle arutlesid nii meie enda kui välismaa teadlased ja ka poliitikud.

Ühel või teisel moel suureneb Eesti roll nende teemade eestvedamisel ka terves Euroopa Liidus. Hiljaaegu avalikustas järgmise Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen riikide esitatud volinike tulevased vastutusvaldkonnad. Loodetavasti novembris ametisse asuvas komisjoni koosseisus saab Keskerakonna aseesimees Kadri Simson just energeetikaportfelli. Ma usun, et Kadri tuleb talle antud vastutusega suurepäraselt toime ning Keskerakonna kaotusest saab võit Eestile ja Euroopale.

Head erakonnakaaslased!

Ühe tulevikuteema juurest jõuan teiseni, mis on samuti väga otseselt kõigi Eestimaa inimeste elu ja parema käekäiguga seotud. See on Eesti järgmise aasta riigieelarve, mille arutelud on jõudnud valitsuses lõpusirgele. Uue nädala teisipäeval on Vabariigi Valitsusel plaanis riigieelarve eelnõu heaks kiita ning siis saab see ka avalikuks. Kolmapäeval, 25. septembril esitame selle arutamiseks juba auväärsele Riigikogule.

Ma tänan südamest meie enda ministreid – Mailist, Taavit, Jaaku ja Tanelit nende suure töö ja väga sisulise panuse eest eelarveläbirääkimistesse. Nad kaitsesid tublisti oma valitsusalade vajadusi, kuid mõtlesid seejuures alati ka meie erakonna lubadustele ning Eesti tulevikule. Samuti olen tänulik meie koalitsioonipartneritele, kellega leidsime paljudes olulistes küsimustes hea tasakaalu.

Nagu ka meediast pikkade nädalate ja kuude jooksul kuulda on olnud, pole olukord eelarve kokkupanemiseks olnud kerge. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos seadis valitsuse ette keerulise ülesande. Headest majandusnäitajatest hoolimata tuli leida kohti, kust kokku hoida ning vajalikke tegevusi, mida edasi lükata.

Seadsime eesmärgiks, et me ei peaks piirama siseturvalisust, haridust, meditsiini ega muid riigi ja meie inimeste jaoks olulisi valdkondi, vaid saaksime sinna hoopis enam panustada. Loomulikult pidime selle saavutamiseks tegema valusaid valikuid mitmetes teistes küsimustes.

Täiesti selgelt ei ole Keskerakond ega terve valitsus unustanud erakorralise pensionitõusu lubadust, mis on oluline, et tagada meie eakatele väärikas vanaduspõlv. Praeguste hinnangute kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal indekseerimise tulemusel 38 eurot, kuid meie vastutus on teha pensionäride heaks sellest veelgi enam.

Mulle teeb rõõmu, et hoolimata keerulisest olukorrast toob 2020. aasta eelarve ka mitmeid häid sõnumeid.

Head sõbrad!

Mul on peaministrina pea kolme aasta jooksul olnud au olla riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsesside juures. Selle kogemuse toel püstitasin avalikkuse jaoks küsimuse, kas meie olemasolev maksusüsteem ja eelarvepoliitika on parim, milleks oleme suutelised. Pole kunagi liiast küsida, kas need teenivad meie inimesi ja riiki parimal viisil.

Seda tehes ei pidanud ma silmas praegust eelarveprotsessi või ametisolevat valitsust. Ma pean seda arutelu meie ühiskonnas olulisemaks kõigel laiemas mõttes, vaadates nii tulevaste valimiste kui valitsuste poole.

Nimelt oleme me viimased paarkümmend aastat Eesti ühiskonnas ja poliitikas vaadanud maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt. Üleminekuaastatel võtsime suuna majanduskasvule, mis edendas kiiresti meie ühiskondlikku jõukust. Samas jäid sellest edust maha paljud meie inimesed ja ühiskonnagrupid. Seepärast peame üha enam küsima, kuidas jaotada loodavat väärtust ühiskonna erinevate osade lõikes õiglasemalt, et sellest saaksid osa ka seni nõrgemas positsioonis olevad eestimaalased.

Eesti on aastaid olnud sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas. Seepärast ei ole üllatav, et näeme oma ühiskonnas probleeme ja lõhesid, mida nüüd tuleb tasandada. Olgu nendeks siis töö- ja tööjõupuudus maapiirkondades, aastate jooksul toimunud väljaränne, suur suhtelise vaesuse määr või midagi muud. Eesti uueks sihiks peab olema suurem ühiskondlik võrdsus, mis toob endaga kaasa pikemaajalise kõrgema majanduskasvu.

Head sõbrad!

Me teeme erakonnas, omavalitsustes ja ka valitsuses iga päev tööd, et meie Eestimaa inimeste elu edasi viia. Samuti seisame iga päev Keskerakonna solidaarse ja hooliva maailmavaate eest. Oleme suutnud seda tööd viimastel nädalatel ja kuudel ka avalikkuses välja näidata, meie kõigi jaoks olulisi teemasid tõstatada ja kaalukaid arutelusid vedada. Ma tänan teid selle eest siiralt. Näen selgelt, et sellest pingutusest on iga päev kasu ning seepärast tuleb meil samamoodi jätkata.

Märgilise sammuna on teie kõigi töö ja panuse abil mitmete viimatiste küsitluste järgi valitsuserakondadele väljendatud toetus taas opositsioonierakondade omast kõrgem. Samuti näeme igal nädalal avalikustatavatest Norstati küsitlustest, et Keskerakond on viimased poolteist kuud järjest oma toetust kasvatanud.

Nende tõdemustega võib uuele poliitikahooajale julgelt vastu minna ning jätkata tööd kõigi Eestimaa inimeste heaks, sõltumata nende soost, vanusest, elukohast, emakeelest või sotsiaalsest staatusest.

Soovin teile kõigile ning teie peredele värviküllast sügist!

Jõudu Eestile!»