Ülo Mallene: võimalikult omanäoline majandusmudel

Põhjamaade riikide lipud: Taani (vasakult), Soome, Island, Norra ja Soome. Foto: KEVIN LAMARQUE/Reuters/Scanpix

Eesti elu ja majandust käsitlevates artiklites on korduvalt välja toodud kunagi käibele tulnud lause: „See, mis meid siia tõi, ei vii meid edasi!“ Sellele sügavamõttelisele väljaütlemisele ei ole aga järgnenud piisaval määral tegusid. On ainult mõningaid jõuetuid mõttesähvatusi oma brändist ja hulk soovitusi järgida mõne edukama riigi tegevust, kirjutab majandusteadlane Ülo Mallene.

Kõige sagedamini on eeskujuks toodud Põhjamaade majandusmudelit, mille rakendamist meil on takistanud kramplikult nõukogude pärandist kinnihoidmine, mida targemad inimesed on nimetanud sovetlikuks konservatismiks. Nende hulka kuuluvad üliliberaalne alkoholimüük ja sotsialismile omane maksusüsteem. Seejuures unustame ära, et alkoholi tõi maapoodidesse nõukogude võim, nagu ka ühetaolise üksikisiku tulumaksu, mille suurus oli kuus protsenti, mitte 20 protsenti.

Meelde peab tuletama ka seda, et nõukogude ajal oli kaupadele rakendatav käibemaks „kapitalistlikult“ diferentseeritud, mis oli suhteliselt madalam näiteks toidu- ja lastekaupadel. Nüüd on kõigis turumajanduslikes riikides kaupadele rakendatav käibemaks diferentseeritud, mõnes riigis on see näiteks toidukaupadele isegi null (nt Inglismaal). Meil võiks alustada suhtelist madalama käibemaksu rakendamist toidukaupadele, mis nõuavad täiendavat töötlemist (nt koorimata köögiviljad, rookimata kalad jm). Miks see meil nii ei ole, saab vastuse meediast, kust võime kuulda ja lugeda, et see oleks liiga keeruline. Ja seda riigis, kes reklaamib end kui maailma edukaimat e-riiki.