Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi

Mida tähendaks maailmale, Eestile ja näiteks Järvamaa loodusele, kui kliima soojeneks 2100. aastaks kuni +4 °C? Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Augusti lõpul koostatud Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiateenistuste juhtide ühispöördumine avaldatakse septembris iga riigi loetavamas/suurimas päevalehes ja/või selle veebiversioonis.

Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamine ning valitsustevahelise kliimamuutuste vestlusringi (IPCC) 1,5 kraadi raporti avalikustamine on andnud hoo sisse avalikule diskussioonile kliimamuutuste üle.

Sõnum kliimamuutuste mõju leevendamise vajadusest on ilmselge: selleks et peatada ja piirata globaalset soojenemist, on vaja vähendada kasvuhoonegaase, eriti just süsihappegaasi heidet. Leevendamismeetmeid tuleb rakendada igas eluvaldkonnas: energeetikas, transpordis, maakasutuses, äritegevuses ning inimeste elukorralduses laiemalt. Lisaks vajame arenenud tehnoloogiat, mis toetaks süsiniku sidumise ja salvestamise mehhanisme.

Leevendamine ei kaota kohanemisvajadust

Vajadus kiireloomuliste kohanemismeetmete järele mitmes valdkonnas kasvab järsult, kui me kliimamuutuse leevendamisega toime ei tule.

Globaalne keskmine temperatuur on tööstuseelsete näitajatega võrreldes tõusnud rohkem kui ühe kraadi võrra. Arktilistel aladel on temperatuuri tõus olnud kiirem kui kuskil mujal maailmas. IPCC hiljutise eriraporti andmeil on temperatuurid maismaa kohal tõusnud koguni 1,4 kraadi võrra. Ookeanide ja krüosfääri (liustike, igikeltsa ja merejää alad – toim) olukorda puudutav eriraport avaldatakse 25. septembril pärast järjekordset IPCC kohtumist.

Kliimamuutus mõjutab meie elu juba praegu. IPCC andmetel on kliimamuutuse mõju ökosüsteemile võimalik täheldada kõigil mandritel ja kõikides ookeanides. Muutused puudutavad looduslikke maismaa-ökosüsteeme, igikeltsaga kaetud alasid, maapinna seisundit ja kõrbestumist, mis omakorda mõjutab toiduga kindlustatust. Täheldatud on mõnede ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemissageduse ja intensiivsuse kasvu.

Tööstuseelsetest aegadest tänaseni õhku paisatud inimtekkelised heitkogused on pannud aluse soojenemisele, mis võib püsida veel sajanditest aastatuhandeteni ja põhjustab jätkuvaid pikaajalise mõjuga muutusi kliimasüsteemis.

Isegi siis, kui Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid saavutatakse, jääb näiteks maailmamere tase sadadeks aastateks muutuma. Uuringud viitavad sellele, et peame hakkama kohanema ekstreemsete ilmastikunähtuste, saagikuse vähenemise, ulatuslike metsa- ja kulutulekahjude, taristute kahjustumise ja negatiivse mõjuga tervisele. Kliimamuutuse võimalikku mõju tuleb arvestada linna- ja maakasutuse planeerimisel. Ka põhjamaades, rääkimata maailmast laiemalt, toovad kliimamuutused kaasa probleeme üleujutuste, kuumalainete ja põuaga. Nähtav on ka mõju sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule, mis omakorda suurendab põgenike arvu ning migratsiooni.

Kliimamuutuste leevendamisega seotud tegevuste hindamine

Meteoroloogias ja klimatoloogias on kõigi uuringute ning teenuste arendamise aluseks vaatlused, mõõtmised, verifitseerimine ja teaduslikud meetodid.

Pikaajalised ja usaldusväärsed mõõtmisandmed on võtmetähtsusega kliimamuutuste ning nende leevendamise meetmete mõju jälgimisel. Näiteks satelliitidelt tehtavate mõõtmiste abil on võimalik saada informatsiooni süsihappegaasi heite allikate ja arktilise merejää muutuste kohta. Pikad ja kvaliteetsed meteoroloogiliste parameetrite – nagu õhutemperatuur, sademete hulk, lume paksus jne – aegread on allikad, mis viitavad selgelt kliimamuutusele.

Ehkki ükski meede ei ole kliimamuutuste mõju leevendamise seisukohast vähetähtis, aitab verifitseerimine mõista, kui tõhusad on olnud leevendamismeetmed ja poliitilised otsused. Mida usaldusväärsem on meie info leevendamismeetmete mõju kohta, seda paremini saame planeerida kohanemismeetmeid ja keskenduda nendele tegevustele, millel on soovitud, mõõdetav mõju. Ennetavad investeeringud on pikas perspektiivis odavamad kui tagasiulatuvalt kliimamuutuste mõjust põhjustatud kulude katmine.

Kliimamuutuste põhjamaiste tunnuste mõistmine

Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiateenistused teevad tihedat koostööd nii omavahel kui ka rahvusvahelise teaduskogukonnaga, et paremini mõista kliimamuutuse keerukaid üksikasju ja nende mõju meie elule. Meie ülesanne on uurida kliima eripära ja selle mõju põhjalaiustel, et meie ühiskonnad saaksid oma vastupanuvõimet tugevdada ning kohanemismeetmeid kavandada. Oleme teinud algust ametliku koostööga Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Hispaania vahel, et arendada välja ühine piirkondlik kliimamudel saamaks täpsemat informatsiooni näiteks sademete, üleujutuste ja põudade kohta. Põhjamaad töötavad välja ka esimesi ühiseid kõrge lahutusega kliimastsenaariume, et mõista võimalikke kliimaolusid tulevikus.

Kliimamuutused muudavad tingimusi, milles me seni elama oleme harjunud. Aina rohkem pööratakse tähelepanu ohtudele, mis on seotud järvede ja jõgede jääkatte õhenemise, igikeltsa sulamise ning maalihetega, nende protsesside jälgimiseks on aga vaja nii kohapealset seiret kui ka uute kaugseiretehnikate väljatöötamist.

Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiateenistused töötavad iga päev, et tagada elanike ohutus ning suurendada nende teadlikkust muutuvas kliimas ekstreemsete ilmastikunähtustega toimetulemiseks.

Taimar Ala, Eesti Keskkonnaagentuuri peadirektor

Saulius Balys, Leedu Hüdrometeoroloogia Teenistuse peadirektor

Rolf Brennerfelt, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor

Juhani Damski, Soome Meteoroloogia Instituudi peadirektor

Ingemars Harmsens, Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskuse peadirektor

Roar Skålin, Norra Meteoroloogia Instituudi peadirektor

Árni Snorrason, Islandi Meteoroloogiateenistuse peadirektor

Marianne Thyrring, Taani Meteoroloogia Instituudi peadirektor

Mõned ilmafaktid Eesti kohta

Põhjamaade kliimateemalised ühispöördumised on ajendatud viimaste aastate ilmaoludest, mis annavad mõista, et peame olema valmis äärmuslikeks olukordadeks. Sellised ilmaolud on sagenenud nii Eestis kui ka Lätis.

2018

• Soe mai. Alates 1961. aastast kõige soojem.

  Päikeseline mai. Eestis keskmisena oli päikest 408,4 tundi (norm 276 tundi), s.o 148 protsenti normist. Alates 1961. aastast taas rekordiline.

  Juuli viimasel kolmandikul oli Eesti keskmine õhutemperatuur 22,9 °C (norm 17,6 °C). Alates 1961. aastast pole nii sooja juuli viimast dekaadi varem esinenud.

  Kuumalaine 26. juulist 2. augustini 2018 – Lääne-Nigula jaamas oli kaheksa päeva järjest päevane maksimumtemperatuur üle 30 °C (eelmine rekordiliselt pikk periood vältas kuus päeva.)

  Pikk suvi. Eesti keskmisena kestis klimaatiline suvi rekordilised 137 päeva (9. mai – 23. september).

2019

• Sajusele märtsile järgnes väga kuiv aprill. Aprillis oli sademeid Eesti keskmisena vaid 4 mm (norm 31 mm), s.o vaid 14 protsenti normist. Alates 1961. aastast ei ole varem nii kuiva aprilli veel esinenud.

  Päikesepaistet oli Eesti keskmisena 306 tundi, mis on 159 protsenti normist (norm 193 tundi). Alates 1961. aastast ei ole aprillis nii palju päikest varem paistnud.

  Juuni oli eriliselt soe. Juuni keskmine õhutemperatuur Eestis oli 17,5 ˚C (norm 14,4 ˚C).

Äärmuslikud ilmaolud Lätis

• 2017. aasta sügisel oli Lätis sademete hulk 1,5 korda normaalsest suurem. Põllumaad ujutati üle ja teed uhuti minema.

  2018. aasta oli kõige kuivem ja soojuselt kolmas registreeritud aasta – põua põhjustatud kahjud seoses kuivema esimese poolaasta, kuumalainete ja metsatulekahjudega olid umbes 359 miljonit eurot.

  2018. aasta põud kestis kuni tänavuse aasta mai alguseni, välja arvatud suuremas osas Edela-Lätist, kus põuda võis täheldada veel ka augusti alguses. Registreeritud andmetel oli juunikuu soojem kui kunagi varem (alates 1924. aastast), samas kui juuli oli 21. sajandil jaheduse poolest teine.