/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12578558t1h4ebc.jpg)
Mis seob Moldovas auto alla jäänud kodutut koera ja üleilmseks sööstnud heategevuslikku Eesti moemärki Bullterrorist? Pariisi eestlane Martin Kala teab vastust.
Bullterrorist võtab hüljatud kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tormasin maanteele, tassisime koos autojuhiga vaese koera teelt ära. Istusin üle tunni, hoidsin tema pead süles, kuni lõpuks saabus abi,» kirjeldab eestlastele põhiliselt ajalehtede kolumnisti ja Pariisi eluolu vahendajana tuntud Martin Kala vahejuhtumit kesksuvisel ringreisil Moldovas.
Nad olid parajasti sõpradega teel pealinna Chișinău lähedale kloostrisse, kui peatusid korraks bensiinijaamas ja nende silme all sai üks koer maanteel autolt löögi. Kohalikele ei paistnud see kuigivõrd korda minevat ja nad imestasid, kust see noormees ometi pärit on, et võõrast looma sedavõrd hinge võtab. Igatahes saadi asi nii kaugele, et appi jõudsid ka sealse loomakaitseühenduse esindajad ja vapper koer sõidutati operatsioonilauale. «Olin šokis, verine, pisarad voolasid, aga samas enda üle uhke, et ei jätnud teda teepervele surema,» meenutab mees.
Koeral vedas, et saatus viis ta kokku Pariisis elava kirgliku loomasõbra Martin Kalaga. Kõigil teistel koduta või õnnetusse sattunud (lemmik)loomadel ei pruugi alati nii hästi minna ei Moldovas, Eestis ega ükskõik kus mujal. See on põhjus, mis innustas teda käivitama ammu peas kumisenud plaani võtta ette midagi suuremat, et hädas lemmikloomi aidata.
Rüblikkoerad logole
Lihtsalt ühekordsest anonüümsest annetusest oleks ju justkui vähe, arutles Kala endamisi. Aga kui siduda see moega? Seda enam, et tema suures Pariisi-sõpruskonnas on palju loomalembeseid moeinimesi, kes kõik olid nõus kohe kaasa lööma. Sorbonne'i ülikooli õigusdoktori, Brüsselis europarlamendis Toomas Hendrik Ilvese ja hiljem Euroopa Ajalehtede Liidu nõunikuna töötanud Kala algatusel sööstis ilmaruumi heategevuslik moemärk Bullterrorist (Bullterrorist.com). Fotomodellideks tulid suurtelt moelavadelt tuntud eestlannad Hedvig Maria Maigre ja Karmen Pedaru, kes ühtlasi astub üles brändi esinäona. Meestest tõmbas riided selga modell Kristjan Kasemets ja moefotod võttis Vääna-Jõesuu lähistel üles Lilian Marie Merila.
/nginx/o/2019/09/20/12578562t1h3114.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12578564t1ha845.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12578560t1hbeb3.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12578561t1h91f8.jpg)
Nime väljamõtlemiseks ega visuaalse poole loomiseks polnud Kalal vaja inspiratsiooni kaugelt otsidagi. Tal on kodus kaks rüblikkoera, nelja ja poole aastased kääbusbullterjerid Archie ja Jarvis, kel on ka kuulsust omajagu – tõenäoliselt pole ühelgi teisel Eesti koeral Instagramis üle 45 000 jälgija (@bullterrorist). Mõlema lõbusad koomilised näod saidki mugava-sportliku joonega rõivamärgi logoks – Kala ise joonistas selle arvutis valmis, tuttavad disainerid timmisid üle.
Archie ja Jarvise näosiluetid kaunistavad pusasid, T-särke, džempreid, nokatseid, poe-, selja- ja vöökotte, mida valmistatakse Eestis ja müüakse internetis üle maailma. Esimesed esemed Californiasse, Washingtoni, Amsterdami, Moskvasse, Brasiiliasse ja Pariisi on juba teele pakitud. Peale selle, et igalt tootelt läheb väike summa üle-eestilise Varjupaikade MTÜ toetuseks, poetatakse igale ostjale pakki tänukiri ja infovoldik, mil moel ta saaks sama MTÜ kaudu kasse, koeri ja muid pisiloomi veel aidata või annetusi teha.
«Meie abi varjupaigaloomadele ei tähenda ainuüksi annetusi müügilt, vaid ka info levitamist, mil moel neid veel aidata,» lausub Kala ja toob näite, et alates 15. päevast püsibki Varjupaikade MTÜ seitsmes varjupaigas üle Eesti loomade ülalpidamine ja meditsiiniabi üksnes annetuste toel.
Miks ei võiks kõigil lemmikloomadel olla sama ilus elu kui Archiel ja Jarvisel, unistab Martin Kala. Tema bullterroristid ajavad me kõneluse ajal teineteist väsimatult mööda Vääna-Jõesuu liivaranda taga ja ahvatlevad peremeest neile igat teele jäävat puuroigast loopima. «Nad on heas mõttes terroristid, nõuavad tähelepanu,» räägib Kala ja kinnitab, et nad pole üldse mitte kurjad koerad, nagu üldiselt arvatakse. Sel tõul on küll tugev hambahaare, kuid neid tuleb õigesti kasvatada: kui tekivad probleemid, on põhjus enamasti keti teises otsas.
Hoolimine uus normaalsus
Archie ja Jarvis reisivad mööda maailma, käivad moenädalatel Pariisis ja New Yorgis ning kui tahavad, võivad teki all kella kaheni päeval põõnata ja norsata. Restoranide-baaride püsikunded on koerad samuti: Jarvis istub alati väärikalt laua taga, Archie hoiab kõigel silma peal põrandalt – toolil istudes sööks ta laua lihtsalt tühjaks. Koduuksel tervitavad nad peremeest täiesti isemoodi, tiirutades ümber enda nagu vurr.
/nginx/o/2019/09/20/12578556t1h933c.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12578557t1ha67a.jpg)
Peale vendade kääbusbullterjerite on Kalal sinikollane aara papagoi Jill, kes elab maakodus Normandias. Intelligentse, kuningliku ja tundliku loomuga linnu pikkus peast sabaotsani on tervelt meeter. «Maal on nii suurel linnul lihtsalt parem kui linnakorteris,» ütleb Kala ja meenutab lugu, kui Jill Lõuna-Prantsusmaa reisil millegi peale ehmudes ära lendas. Papagoi jõudis puu otsa, kuid alla sealt enam ei saanud – ta ei osanud maanduda. Üks basseini serval päevitanud sõber jõudis veel hämmastusega öelda, et vaadake, sinine kotkas lendab! Oksakõrguse haaval suutis lind end lõpuks siiski maale manööverdada.
Pole keeruline arvata, et juba lasteaias erinevalt kõigist "miilitsatest" ja "tuletõrjujatest" loomauurijaks saada tahtnud Kalal on jagunud armastust, hoolt ja sümpaatiat rohkematele (lemmik)loomadele. Lapsena oli tal väike vene spanjelikutsikas Chester, kelle surm oli suur tragöödia; sama tõugu Chief elas aga 20-aastaseks. Maasuvedel Õisus said Kala suurteks lemmikuteks lehmad; Gerald Durrelli raamatuid ja David Attenborough' loodusfilme fännab ta siiani.
Tal on hea meel, et järjest rohkem kõneldakse ka toidulauale jõudvate loomade julmast kohtlemisest. Kala soovitab kõigil vaadata oma peresõbra, veganist näitlejanna Natalie Portmani muserdavat dokumentaalfilmi «Eating animals» («Loomi süües»). Pärast seda mõtlete rohkem selle üle, mis õieti teie taldrikul on.
«Hoolimine, see ongi uus normaalsus,» kinnitab Martin Kala.
Modell Karmen Pedaru.
Lilian Marie Merila
Karmen Pedaru
modell ja Bullterroristi esinägu
Peremeheta loomade olukord ei jäta mind sugugi ükskõikseks, see teema on mulle hingelähedane ja sellepärast tahan nende aitamisse ka oma panuse anda. Mulle meeldis Bullterroristi idee ja läksin selle projektiga rõõmuga kaasa. Selles on ühendatud mood ja loomaarmastus, mis mõlemad on mulle väga olulised. Väga meeldib ka Bullterroristi disain ja kannan ise neid riideid rõõmuga.
See kõik pole juhuslik: oleme Martin Kalaga ammused sõbrad ja tema bullterroriste Archiet ja Jarvist tean juba kutsikapõlvest peale.
Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi.
Erakogu
Anneli Matsi
Varjupaikade MTÜ projektijuht
Meil on palju toredaid toetajaid ka Eestis, kuid koostöö Martin Kala ja tema rõivamärgiga teeb erakordseks asjaolu, et see annab meie Varjupaikade MTÜ-le rahvusvahelise mastaabi ja loodetavasti koguneb meie varjupaikade loomadele annetajaid üle ilma. Teisisõnu, ka inimene üle ookeani saab meie varjupaigaloomi aidata. Mida kaugemale ja rohkemate inimesteni sõnum abivajajatest levib, seda enam on lootust, et paremini läheb ka neil loomadel, keda elusaatus pole hellitanud. Hea meel on sellegi üle, et heategevusse on kaasatud Martini koerad Archie ja Jarvis. Ehk et need loomad, kellel läheb hästi, aitavad neid, kellel nii hästi ei lähe.
Kas teadsid, et Varjupaikade MTÜ...
...seitsmes varjupaigas üle Eesti elab kokku üle 500 kassi ja 100 koera, lisaks pisiloomad.
...on oma tegevusaja jooksul leidnud uue kodu 12 000 lemmikule.
...iga päev kulub MTÜ-l loomade toitmiseks 60 kg kassi- ja 50 kg koeratoitu. Aastas teeb see 22 tonni kassi- ja 18 tonni koeratoitu.
...alates 15. varjupaigapäevast loom elab, sööb, joob ja saab veterinaarset abi ainult tänu annetajatele ja MTÜ omatulu teenimisele.
...leiab lemmikloomale uue kodu keskmiselt 90 päevaga.
Allikas: Varjupaikade MTÜ