Kui süda seisma jääb…

Asta Lepik ja Kalju Lepik 1991. aasta suvel Hiiumaal Luidja lepikut tähistava kivi juures. Foto: Arne Mikk

Täna, 21. septembri keskpäeval sängitatakse Metsakalmistu mulda Asta Lepiku põrm. Tema süda jäi seisma Stockholmis selle aasta 29. juulil. Viimne rahupaik saab olema abikaasa Kalju Lepiku kõrval, kes lahkus siitilmast 30. mail 1999 – ainult kolm nädalat enne nende kuldpulma. Kalju üks viimaseid luuletusi on pühendatud Asta 75. sünnipäevale:

Kõikide päevade valu,

kõikide päevade rõõm

varasügiseses õitsemises.

Kuldkollaste lehtede langus.

Varsti talviste hangede rangus.

Ülem kõikide päevade rõõm.

Ilma sinuta laps ma, kes eksind,

lihtsameelselt kekskasti keksind.

Ilma sinuta tuisupea.

Sa olid ja oled hea.