Lugu lendavate taldrikute ja Ungern-Sternbergiga

Reeli Reinaus. Foto: Kristjan Teedema

Ma pole selle teose sihtgrupp ja ostsin raamatu vaid seepärast, et tagakaanel lubati selle üleloomuliku noorteromaani salapäraseid sündmusi siduda Hiiu-Suuremõisa legendaarse paruni Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergiga (1744–1811). Reeli Reinausiga sama sünniaastat (1977) jagava inimesena olen ma romaani põhilisest lugejaskonnast ilmselt üle kahe korra vanem. Ka pole ma varem sattunud lugema ühtegi viljaka laste- ja noortekirjaniku teost, mida ta on napi 15 aasta jooksul jõudnud avaldada üle veerandsaja.

Hiiu Ungernist

„Ungru krahvina“ legendi staatusse tõusnud Hiiumaa mõisniku teemaline tekstikorpus on tänapäeval tavalise ajaloohuvilise jaoks suures osas tundmatu. Juba 19. sajandil paelus väidetavalt võltstuletorni abil laevu Näkimadalatele meelitanud ja vandiraiujate peamehena tegutsenud ning lõpuks raevuhoos ühe oma kipri tapnud ettevõtlik aadlimees lisaks baltisaksa kirjanikele ka prantsuse, ungari, saksa ja rootsi autorite (neist tuntuim ehk Mór Jókai) tähelepanu – nende teoste tõlgete kaudu jõudis legend temast veel palju rohkematesse Euroopa keeltesse.

Ei maksa aga uskuda eestikeelset Vikipeediat, mille vastava artikli kirjandusliku talendiga autor on paigutanud parun Ungern-Sternbergi Seitsmeaastase sõja ajal Aasiasse reisima, kus ta olla Briti Indias spioonina vahistatud. Tegelikult õppis tolle sõja lõpuaastail alles hilisteismeline Ungern-Sternberg toona Saksimaal Niesky hernhuutlikus koolis ning ei jõudnud pärast Leipzigi ülikooli juuraõpinguid Hollandi laevastikus teenides oma reisidel siiski kaugemale Madeira saarest. Aga hea fantaasialend ja kontrollimata faktid kuluvad entsüklopeedia­tegemisel alati marjaks ära.