:format(webp)/nginx/o/2019/09/19/12575489t1hea98.jpg)
Tänavu kooliteed alustanud lapsi tuleb ette valmistada ametiteks, mida praegu veel olemaski pole, ning selle valmisoleku loomiseks on vaja ka tuleviku tööandjate nägemust, kirjutab Heateo Haridusfondi ja Bolti asutaja Martin Villig.
Tellijale
Martin Villig: ettevõtjad ja koolid peavad rohkem koostööd tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need lapsed, kes äsja 1. klassi läksid, lõpetavad gümnaasiumi aastal 2031. Milliseks on maailm selleks ajaks muutunud, on järjest kiiremat üldist arengut arvestades raske ennustada. Üks on kindel: väga paljusid töökohti, millele nemad peavad asuma, pole praegu veel olemaski ja me ei kujuta isegi ette, mis töökohad need täpselt on. Ühe ennustuse söandan aga küll teha. Päris kindlasti on suur osa neist töökohtadest seotud tehnoloogia arengu, automatiseerimise ja robotite järjest laialdasema kasutuselevõtuga.
Ilmselt pole kellelegi üllatuseks, et järjest kiiremad tehnoloogilised muutused nõuavad kiiret kohanemist ka haridussüsteemilt. Eestis on STEAM-õppe tähtsusest tasapisi rohkem rääkima hakatud ja seda teemat toetavad ka meie õpilaste väga head tulemused reaalainetes PISA testides. Samas on endiselt üleval küsimus õpetajate piisavast hulgas ja nende ettevalmistusest.