Video ja fotod: lõpusirgel eelarvearuteludel on laual valimislubadused

Järgmise aasta riigieelarve koostamine on lõpusirgel ning fookuseks on valimislubaduste täitmine. 

​Viimaste päevade riigieelarve arutelude fookuseks on, kuidas viia ellu koalitsioonierakondade poliitilisi lubadusi. «On tegeletud raha liigutamisega, katteallikate leidmisega praeguse valitsuse prioriteetidele,» selgitas rahandusminister Martin Helme. «Kui keegi kuskil juurde saab, siis keegi jääb kuskil millestki ilma,» lisas ta. 

Eilses riigikogu infotunnis ütles siseminister Mart Helme, et riigieelarve projektis on politseinike, päästjate, aga ka mitmete teiste elualade esindajate palgatõus aruteluks. «Aga ma ei ütle praegu kui suur saab olema see number, mis lõpuks kokku lepitakse,» selgitas siseminister. 

Mitmete teiste elualade esindajate all on mõeldud õpetajaid ja kultuuritöötajaid. «Me räägime kultuuriministeeriumi ja haridustöötajate võimalikust palgatõusust,» lisas Mart Helme. 

Rahandusminister Martin Helme selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et luubi alla on võetud siseturvalisus-, haridus-, kultuuritöötajate, aga ka keskkonnaministeeriumi erinevate allasutuste palganumbrid. 

Rahandusminister kinnitas, et eelarve nominaalne tasakaal on saavutatud ning liigutakse struktuurse tasakaalu poole, aastaks 2022 tahetakse jõuda miinusest nulli ehk tasakaalu. Järgmise aasta struktuurne eelarvemiinus peaks olema 0,2 protsenti. «Me ei soovi liiga järsult parandamist teha, sest sel on omakorda negatiivne mõju,» selgitas Helme.

Helme: tuleva aasta eelarvemaht on tänavusest mitusada miljonit suurem

Rahandusminister Martin Helme sõnul on 2020. aasta riigieelarve maht üle 11 miljardi euro ning kasv võrreldes selle aastaga on mitusada miljonit eurot.

«Kulude ja investeeringute ja ka tulude pool ületab 11 miljardi piiri, sellele lisanduvad välisvahendid,» märkis valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et eelarvemahu kasv tänavusega võrreldes tuleneb Eesti majanduse heast olukorrast ja maksulaekumiste kasvust.

Helme sõnul kulub järgmisel aastal sotsiaalsele kaitsele ligikaudu 3,6 miljardit eurot, millest 2 miljardit eurot moodustavad pensionid ning 1,6 miljardit eurot tervishoid.

Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu antakse riigikogule üle järgmise nädala kolmapäeval.

Täna toimub seoses 75 aasta möödumisega Otto Tiefi valitsuse moodustamisest endises Aadlipanga ja praeguses Eesti Panga hoones Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung, kabinetinõupidamine ning pressikonverents.

Riigi majandusaasta koondaruanne 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi möödunud aasta majandusaasta  koondaruande. Riigikontrolli hinnangul on aruanne olulises osas õige ning kajastab õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Möödunud aastal olid riigi eelarve kulud ja investeeringud kokku 10,27 miljardit eurot. Tulud olid 9,95 miljardit eurot. Eelmisel aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 318,6 miljoni euro võrra.

Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 16,07 miljardi euro väärtuses, millest enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 668,7 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2018. aasta lõpus 8,82 miljardi euroni, mis on 860,1 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 3,08 miljardit eurot, kasvades aastaga 175,6 miljonit eurot.

Pärast valitsuse pressikonverentsi jätkab valitsus kabinetinõupidamisel 2020. aasta riigieelarve eelnõu aruteludega.

Seejuures lähtub valitsuskoalitsioon oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Riigieelarve eelnõu koostamisel tugineb valitsus rahandusministeeriumi majandusprognoosile ja kevadel vastu võetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegiale.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid.

Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks.

Eesti Panga juurde on lubanud tulla ka Akadeemilised Ametiühingud, kes korraldavad keskpäeval Tallinnas ja Tartus meeleavalduse kõrghariduse ja teaduse rahastamise suurendamise toetuseks.

Tallinnas on meeleavaldus Eesti Panga juures Estonia puiestee 11 ja 13, kus ka valitsus peab väljasõiduistungi pressikonverentsi ning Tartus haridus- ja teadusministeerium juures Munga tänav 18.