Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

PM Hollandis. Lahkumiste õhtu. Kurb, aga möödapääsmatu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kert Toobal tõi Gheorghe Cretu Eestisse. Eile jäeti Amsterdami õhtus hüvasti. Ilmselt. FOTO: Mihkel Maripuu
Kert Toobal tõi Gheorghe Cretu Eestisse. Eile jäeti Amsterdami õhtus hüvasti. Ilmselt. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Septembris 2013 kaotas Eesti võrkpallimeeskond koduses Kalevi spordihallis 0:3 Hollandile ja jäi EM-finaalturniiri ukse taha, ainsa korrana viimase kümnendi jooksul. Pool aastat hiljem toodi Avo Keele asemel koondist tüürima Gheorghe Creţu.

Üleeile õhtul alistuti üsna Kalevi halli meenutanud Amsterdami Sporthallen Zuidis 1:3 samale Hollandile. Ühtlasi sai lõplikult selgeks, et Eesti ei kuulu rumeenlase ametiajal esimest korda Euroopa 16 parema vollekantsi sekka.

Eile kurbmäng jätkus. Enamasti teist ešeloni kasutanud Eesti kapituleerus Ukrainale võitluseta 0:3 (17, 15, 14), jäi finaalturniiril ainsana punktita ehk leppis viimase, 24. kohaga.

Viimane vile kõlanud, kallistas Creţu viimast kui meeskonna ja abipersonali liiget. Ei pidanud olema kehakeeleekspert, et hoomata: need ei olnud tänukallistused pika (ja keerulise) suve eest, vaid midagi märksa sügavamat. Mõnigi sinisärgis fänn valas tribüünil pisaraid…

Tagasi üles