Helme püüdis peibutada pooltoore plaaniga

Pildil linnalahingu õppus. Foto: mil.ee

Ehkki sisekaitse reservi loomise plaani hauduv siseminister Mart Helme (EKRE) on enda sõnul saanud algatusele valitsuskaaslaste põhimõttelise heakskiidu, siis vähemalt eile veel raha sellele hoo sisse andmiseks ei paistnud. Nagu ka vastust küsimustele, mis puudutavad näiteks sisekaitse reservi kuulujate õigusi, pädevust, käsuliini, samuti seadusemuudatuste hulka, mida plaani elluviimiseks vaja on.

Et Helme teema just ühel pingelisemal riigieelarve arutelude nädalal ajakirjanike ette tõi, annab aimu ministri prioriteetidest. Postimehele teadaolevalt vähemalt eilsel valitsuse erakorralisel kabinetiistungil Helme plaani tarvis raha ei leitud. Kui see nii jääbki, siis on Helme ainus võimalus leida vajaminevat 19,7 miljonit eurot oma valitsemisalast, siseministeeriumi kulurealt. Samas on minister lubanud seista politseinike ja päästjate palgatõusu eest.

Eelmine siseminister, praegu riigikogu liige Katri Raik (SDE) kinnitas, et tema üürikese ametisoleku ajal polnud reservi loomine sellisel kujul kordki arutelu all.

«Sellise eraldi reservi loomisest ei olnud kordagi juttu nende kuude jooksul, kui ma minister olin,» ütles ta.

Raik ei mõista, miks ei saa tööd ära teha praeguse ressursiga, andes lisaraha näiteks politsei tegevuseks. «Mind ei ole need arumendid veennud,» märkis Raik, tuues näiteks ministeeriumi põhjenduse, et sisekaitse reservi on vaja, et olla valmis sellisteks sündmusteks nagu pronksiöö aastal 2007.

Raik nägi Helme plaanis järjekordset EKRE poliitikute katset meeldida oma valijatele.

«Kui ma päris ausalt ütlen, siis see läheb minu jaoks ühte ritta Martin Helme katsega vallandada ebaseaduslikult politsei- ja piirivalveameti peadirektorit. Keegi ei arva, et Martin Helme on nii rumal, et ei saanud aru, et käitub seadusevastaselt. Ta tegi lihtsalt sammu, mis meeldis EKRE valijatele,» põhjendas ta.

On neidki, kes näevad sisekaitse reservi loomise plaanis EKRE püüdu midagi kiiresti ära teha, kuna nende valimisprogrammis lubatud sõjaväestatud piirivalve idee läbi ei läinud.

Siseministeeriumi asekantsleri Viola Murdi sõnul pole sisekaitse reservi idee sugugi uus – sellega hakati tegelema 2014. aastal. Eile ajakirjanikele esitletud plaani on aga ette valmistatud selle aasta algusest ning juba kevadel küsiti lisaraha sisekaitse reservi loomiseks.

Siseminister Mart Helme põhjendas vajadust sisekaitse reservi järele riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärgiga kasvatada üldist vastupanuvõimet kriisis. «Selleks tulebki meil luua sisekaitse reserv,» ütles ta.

«Üks minu valija küsis eelmisel nädalavahetusel Narvas, et mis mõttes üks partei loob endale armee, mis pannakse Eesti metsadesse? Ma olin sellest küsimusest väga ehmunud, aga see oli vene inimese mure,» rääkis eelmine siseminister Katri Raik.

Eile ajakirjanikele sisekaitse reservi loomise plaani tutvustanud siseminister Mart Helme toonitas, et ei loo oma eraarmeed, vaid tegemist on riikliku projektiga.

Kellele siis reserv alluma peaks? Näiteks massirahutuste korral tegutseks sisekaitsereserv politsei- ja piirivalveameti ehk siseministeeriumi alluvuses.

«Nii nagu ka täna see asutus, kes vastutab mingisuguse olukorra lahendamise eest, teeb ettepaneku, kui tal on vaja lisajõudu kaasata. Ja siis loomulikult näiteks siseministeerium siseministri ettepanekul. Valitsus siis otsustab, kas kasutada sisekaitse reservi,» selgitas siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Et reservi kuulumise ühe tingimusena peab olema ajateenistus läbitud, märkis Murd eile pressikonverentsil, et sõjaolukorras ülesannet täitvate reservväelaste ning sisekaitse reservi kuulujate üle arvepidamisele on leitud lahendus. «Sellepärast olemegi plaaninud anda arvepidamise kaitseressursside ametile.»

Veel eile ei teadnud kaitseressursside amet aga midagi sellest, mida siseministeeriumi plaan nende jaoks tähendab, sest asjad on läbi rääkimata.

Lahtisi otsi on veelgi. Näiteks missugused peavad olema sisekaitse reservi kuulujate oskused, nende õigused näiteks massirahutuste mahasurumisel, aga ka see, kes hakkab reservi juhtima ning korraldama reservkogunemisi.

Ehkki plaani vedajad loodavad juba 2020. aasta eelarvest hankida esmalt piirivalve kiirreageerimisüksuse omaga sarnast varustust ning 2021. aastast juba vähemalt kord aastas korraldada õppekogunemine, on seni täiesti läbi rääkimata plaani juriidiline pool ehk seadusemuudatused, mida sellise reservi loomine eeldab.

Mida praeguseks teame?

• Sisekaitse reservi kulu aastatel 2020–2023 on 19,7 miljonit eurot ehk ligi 5 miljonit eurot aastas.
• Reserv loodetakse kasvatada 700-liikmeliseks.
• Reservi moodustaksid reservväelased, näiteks sõjaväepolitsei väljaõppega inimesed.
• Sõjaväepolitsei erialaõpe hõlmab nii ruumide, hoonete, sõidukite ja inimeste läbiotsimist ja taktikat kui ka massirahutuse kontrolli alla võtmist.