Juhtkiri: unistus mereriigist

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Eesti asub küll mere ääres, kuid tõsiselt võetavaks mereriigiks me end just pidada ei saa. Rannakaluri elu on minevik, ükski kaubalaev Eesti lipu all ei sõida. Riik on nüüd aga võtnud eesmärgiks viimast muuta ja tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla vähemalt 300 kaubalaeva.

Laevanduseelnõu nime all tuntuks saanud ning veebruaris riigikogus vastu võetud seadustepaketiga muudeti korraga mitut merendusvaldkonda reguleerivat seadust. Muudatuste eesmärk on kogu merendusklastri käibe suurendamine, uute kõrgepalgaliste töökohtade loomine ning uus maksutulu riigieelarvesse. Et seda tulu üldse teenima hakata, on aga vaja need laevad meie lipu alla kõigepealt ka meelitada.

Kõik Eesti lipu all seilanud kaubalaevad on siit viimaste aastate jooksul lahkunud, ja seda väga lihtsal põhjusel – karmid maksutingimused. Näiteks Küprosel ei pea meremeeste pealt tasuma ei sotsiaal- ega tulumaksu. Seadusemuudatusega ei peaks Eesti lipu all sõitvad kaubalaevad töötajate eest enam palga pealt maksma sotsiaalmaksu, vaid fikseeritult 150 eurot. Ka ei peaks kaubalaevadel sõitvad meremehed enam oma palgalt tulumaksu tasuma.

Laevaregistriäris konkureerivad praegu Libeeria, Panama, Hongkong ja Marshalli saared. Nende registrid on aga üsna aeglased ja bürokraatlikud. Kui Eesti kasutaks e-riigina ära ka oma oskust ja viiks näiteks sisse ööpäevläbi töötava laevaregistri, mis võimaldaks teha erinevaid toiminguid kiiresti ja igast maailma nurgast, võiks seegi olla laevaomanikele ligitõmbav. See nõuab otse loomulikult aga suuri investeeringuid. Ja samal ajal ei ole garantiid, et kulutatud raha hiljem ka tagasi tuleb.

Mis toobki omakorda küsimuseni, kui mõistlik ja läbimõeldud selline ambitsioonikas kaubalaevade Eesti lipu alla toomise plaan üldse on. Ja kas sellega kaasnevat paberimäärimist, ametnike kulutatud töötunde ning omakorda nende täitmiseks kulutatud raha poleks siin riigis saanud kuidagi paremini kasutada.

Praegu on asjaga edasi minemiseks olemas raha vaid õigusloomega tegelemiseks. Kui Eestil on aga kindel soov saada järgnevate aastate jooksul oma lipu alla sadu kaubalaevu, peab järgmise aasta riigieelarvest selle jaoks ka raha leiduma. Et merendussektori elustamine on oluline, peaks valitsusele selge olema juba veeteede ameti arvutusest, et kahekümne aasta jooksul on riik sellepärast kaotanud suurusjärgu 4,3 miljardit eurot.

Ühesõnaga, kui praegusele seadusepaketi vastuvõtmisele ei järgne korralikku rahastustm IT-süsteemi arendust ja üleilmse e-residentsusega sarnast turunduskampaaniat laevaomanikele, jääb see  kasutamata võimaluseks ja Eesti kui tõeline mereriik jääb lihtsalt unistuseks.