:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/08/12542079t1he3ad.jpg)
Keskkriminaalpolitsei alustas eelmisel nädalal kriminaalmenetluse, et uurida Postimehe artiklis avaldatud asjaolusid võimaliku kokkumängu kohta Tartu Ülikooli (TÜ) hangetel.
Postimehe artikkel Tartu Ülikoolist viis järjekordse kriminaalmenetluseni (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas 9. septembri ajalehes, kuidas TÜ tehnoloogiainstituudi arukate materjalide (IMS) labori töötajad võitsid hanke, mille viis läbi sama labor.
Täpsemalt võitis 2016. aastal (lepingud endiselt kehtivad) mehhatroonikakomponentide hanke labori juhataja Alvo Aabloo ettevõte Estrotech OÜ ning sama labori insenerile kuuluv firma Inchworm Machines OÜ. Hankelepingu täitmise käigus maksti laboriga seotud ettevõtetele pea 80 000 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12544015t1h6c2d.jpg)
«Menetlus alustati, et kontrollida avalikkuses üles kerkinud kahtlusi, et TÜ töötajad võivad olla rikkunud toimingupiirangu reegleid,» selgitas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Allar Nisu.
«Ehkki viidatud juhtumist on mõnda aega möödas, nõuavad nii seadus kui avalik õiglustunne, et tekkinud kahtlused saaksid ühese vastuse: kas reegleid on rikutud või ei. Ainus võimalus sellele küsimusele ammendavalt vastata on kasutada kriminaalmenetluse vahendeid. Et vältida uurimise mõjutamist, ei pea me praegu võimalikuks kriminaalasjast lähemalt rääkida.»
Huvide konflikti tunnistas Aabloo puhul ka ülikool ise. TÜ avastas Postimehe päringu peale, et hanke koostaja oli paberite järgi Aabloo juhitava IMSi labori töötaja Tauri Tätte. «Hinnates seda raamhanget tagantjärele, tuvastasime huvide konflikti võimalikkuse, sest Tätte oli Aabloo otseses alluvuses,» teatas ülikooli pressiesindaja Kristina Kurm.
/nginx/o/2019/09/08/12542077t1ha9b8.jpg)
Riigihangete arhiivist leiab aastast 2014 veel ühe mehhatroonikakomponentide hanke, mille raames on samad ettevõtted taas saanud 40 000 euro väärtuses lepinguid. Estrotech müüs veel 2013. aastal TÜ tehnoloogiainstituudile ideelabori tarbeks 28 000 euro eest tarvikuid.
Postimehele on laekunud eri inimestelt arvukaid vihjeid sama labori tegemiste kohta ka pärast kõnealuse artikli avaldamist.
Süüdimõistmise korral karistatakse toimingupiirangu rikkumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Tegemist on lühikese aja jooksul teise kriminaalmenetlusega, millega on seotud Eesti ülikoolid. Augusti lõpus alustas prokuratuur kriminaalmenetluse ka võimaliku teadusrahastuskelmuse uurimiseks TTÜ-s, mille asjaolud said avalikuks samuti Postimehe artiklis.