Eksperdid ei näe tulevikus Simsoni tasuta ühistranspordil kohta

Majandusministeerium pani transpordivaldkonna eksperdid mängima Monopoli laadset mängu, kus tuli kujundada Eesti transpordi tulevikku. Foto: Uwe Gnadenteich

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse kogunes täna hulk transpordi valdkonnaga nii või teisiti seotud inimesi, et transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ koostamise järjekordsel kaasamisüritusel oma seisukohti väljendada.

Siiani on arengukava koostajad tegelenud rohkem erinevate huvigruppide kuulamisega. Töörühmad on sel aastal kogunenud näiteks Tallinnas, Sillamäel, Vändras ja Krootusel.

Ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul jäi Tallinna töörühmas kõlama ühistranspordi korralduse ja sidususe parandamise vajadus. See tähendab ennekõike seda, et Eestis on maakonnapiirid, mis on ühistranspordi korraldamisel virtuaalseteks piirideks. Probleem on see, et ühistransport ei toimi ühe piletiga. Ümberistumised ning park&ride vajaksid paremat korraldamist. Teine asi on jalgrattaga sõitmine linnades. Muret teevad lõpmatud äärekivid ja olematu rattateede võrgustik. Elukeskkonna ja -kvaliteedi seisukohalt peaks linnaruum olema rohkem inimesele orienteeritud ning turvaline. Et seal saaksid hakkama nii 8–80-aastased. Lisaks veel elektribussid, trammid, ühistranspordirajad ning nutikad foorid, isejuhtivad süsteemid jm.

Sillamäe töögrupis oli sisend veidi teistsugune. Räägiti ühistranspordi korraldusest, kergliikluse taristust, jalgratastest, väikesadamatest. Palju räägiti suurest turismipotentsiaalist, mille jaoks võiks luua otseühendusi Lääne- või Ida-Virumaalt lennuki või laevaga näiteks Soomega või Venemaaga. See tooks piirkonda raha ja tekitaks töökohti.

Vändras oli peamine probleem Via Baltica ülekoormus. Taas oli peamine ühistranspordi korralduse teema, samuti kergliiklustaristu ning laevaühendused saartega.

Põlvamaal Krootusel oli põhiteema teede tolmuvabaks muutmine. «Ülejäänu oli nagu pinnavirvendus, räägiti peamiselt sellest, et jumala pärast, tehke need teed korda, et me saaksime siin sõita,» ütles Gailan. Lisaks veel teede talihoole ning ühistranspordi korraldus ja sidusus. Kergliiklustaristu valgustus ja nähtavus, ühissõidukitele katustega ootekojad jne.

Kui mina oleksin valitsus

Pärast Gailani ülevaadet jagati kohaletulnud viide gruppi ning iga grupp sai üheksa ümbrikku, kus olid erinevate teemade projektid või meetmed, mida oleks võimalik järgmise 15 aasta jooksul ellu viia. Rahaline piir oli 2950 miljonit ehk 2,95 miljardit eurot. Ümbrikus olevatel lipikutel oli asju kaheksa miljardi jagu, nii et valida sai umbes ühe kolmandiku jagu.

Üks, milles erinevad grupid üksmeelel olid, oli maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamine. Selle kasuks otsustas neli gruppi viiest, ehk 80 protsenti kohalolnutest. Ka kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamist enamjaolt ei toetatud. Kõige rohkem pakuti 2+1 varianti. Vaid üks grupp soovitas Tallinna–Tartu maantee puhul 2+2 varianti.

Lõpuks valmis viis erinevat «arenguplaani», milles oli küllalt palju sarnasusi. Foto: Uwe Gnadenteich

Muuhulgas pakkusid eksperdid välja, et meil peaks olema üks kõikehõlmav liikuvusamet, mis koordineeriks nii busside, rongide, praamide kui lennukite liikumist, sest Eesti on liiga väike selleks, et igaüks omaette toimetaks. Samuti peaks raudteede ja maanteede arendamist vaatama kompleksselt. Täna tegutsevad Eesti Raudtee ja maanteeamet kumbki omaette. Teehoolduses tuleks kindlasti prioriteediks seada kõnniteede ja kergliiklusteede esmane puhastamine, alles seejärel puhastada sõiduteed. Et anda inimestele potentsiaali ja võimalusi eelistada kergliiklust.

Autostumise vähendamist pooldasid kõik, väikesed eriarvamused olid vaid vastavate maksude kehtestamise osas. Tasuta ühistransporti ei kiitnud keegi heaks, sest see tuleb tegelikult teiste asjade arvelt ning inimesed on nõus kiire, õigete liinide ja graafikutega ning mugava ühistranspordi eest õiglast hinda maksma.

Välja pakuti ka naastrehvi maks. Seda küll mitte kohe, vaid pärast pikemaajalist etteteatamist. Pealegi polevat pärast aastat 2031 enam püsiva lumekattega talvesid loota, nii et naastrehvid kaotavad nii või teisiti oma mõtte.

Toetust ei leidnud ka Tallinna–Helsingi tunneli rajamise idee, peamiselt hiiglasuure rahanumbri tõttu, mis vastavale lipikule kirjutatud oli. Üks grupp jättis selle siiski plaanidesse sisse, kuid kärpis sellele kulutatava summa 20 miljonile eurole. «Me ei räägi tunneli ehitusest, aga teeme ära selle planeeringu ja uuringud. Kui see tunnel ükskord tuleb, siis meil on vajalik eeltöö tehtud,» kõlas põhjendus.

Samasuguse mängulise arutelu tahab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldada ka poliitikutega.